LED-lambid võimendavad ja lamendavad teatud värve. Millise lambi pead valima, kui soovid rõhutada teatud värvitooni?

kodus.ee
LED-ide värvustemperatuurid vahelduvad 2700–6500 kelvinini, mis meenutab kõige rohkem jahedat päevavalgust. | Shutterstock

Hõõglambi soojas valguses hõõgusid värvid tuttavates toonides. LED-id on pärit teisest ooperist. Kui valikul ei olda tähelepanelik, võivad LED-id muuta kodu sisustust.

Kas su kodu tundub praegu pisut kõle? Kas on selline tunne, et sisustusvärvid ei ole päris sellised, nagu need olema peaksid? Võibolla on dekoratiivse seina tugev punane hõõgus lamedamaks muutunud ja sisustuses vastandvärvina kasutatud türkiis kaotanud oma mõju?

Ilmselt ei ole viga sinu nägemisvõimes, kui pärlhallid pinnad üllatavad sind violetse või sinise tooniga või vaoshoitud sinise tooli toon oli varem teravam. Selle põhjuseks võivad olla hoopistükkis valesti valitud LED-id.

Kõik LED-id toodavad vähese võimsuse ehk vattide hulga juures palju valgust ehk luumeneid. LED-i energiaklass ei räägi aga paraku midagi valgusallika värvustemperatuurist või värviesitusvõimest.

Üsna hästi värve esitanud ja sooja valgust andnud hõõglambid eemaldati turult, sest need kulutasid palju energiat. Näiteks 60 W hõõglamp tootis valgust 800 luumenit – selleks on võimeline juba 10 W LED-lamp.

 

Värvitoon mõjutab meeleolu
 

Valgustuse tekitatud kõle tunne tuleneb kõige sagedamini valgusallika värvustemperatuurist. Lambi väärtus kelvinites ütleb, kas selles on enam jahedaid või sooje toone.

Kuigi LED-e saab nüüd osta sama värvustemperatuuriga, mis hõõglampe (2700 K) ja halogeene (3000 K), ei ole LED-i värvitoon alati nendele sarnane. Eri tootjate LED-ide värvitoonid võivad ka natuke erineda, kuigi kelvinid on täpselt samad.

LED-ide värvustemperatuurid vahelduvad 2700–6500 kelvinini, mis meenutab kõige rohkem jahedat päevavalgust. Kvaliteetsete ja seega pisut kallimate LED-ide värvitoonid vastavad pakendil toodud väärtustele. Hind ja kvaliteet on siin vastastikuses seoses.

Valged pinnad pääsevad mõjule ja muutuvad värskeks 4000 K valguse käes. Kelvinid ja lampide võime värve esitada on aga paraku kaks eri asja.

Valguse mõju inimeste tervisele on palju uuritud. Valgus ei aita meil vaid näha, vaid selle värvustemperatuur ja selle hulk mõjutavad ka meeleolu. Nii näiteks kogetakse vähest sooja valgust rahustavana. Rohke sinetav valgus omakorda aktiveerib ja seda tajutakse meeldivana.

 

LED lamendab punast ja võimendab sinist
 

Oskuslikult valgustatud kodus on arvestatud valguse olulisimate omadustega. Valgust on piisavalt, see on meeldivat värvi ja lisaks on lampidel hea värviesitusindeks (Ra-indeks) ehk võime korrata kodu sisustuse värve. Kodus peaks lambi värviesitusindeks olema vähemalt 80.

Valguse hulk ja valgusallika spekter mõjutavad seda, kuidas me värve näeme. Tänapäeval võrreldakse lampide värviesitusvõimet hõõglambiga. Testid on väga ligikaudsed, kuid esialgu paremat meetodit pole. Hõõglambi värviesitusindeks oli 100, kuigi lamp ei näidanud sinist parimal võimalikul moel.

Halogeenide värviesitusindeks on samuti 100. Tõsi, halogeenide valguses tõusevad punane ja kollane teistest värvidest võimsamalt esile.

LED-ide värviesitusindeks on 70–90. Kui lambi pakendil värviesitusindeksit ei mainita, siis võib see olla isegi alla 70.

Kui ollakse harjunud vaatama oma kodu värvimaailma hõõglampide või halogeenide valguses, siis võib LED-idele üleminek tekitada üsna pööraseid värviilminguid. Kuigi LED-ide halvimad lastehaigused on juba välja ravitud ning lambid on juba päris hea kvaliteediga, võivad mõned lambid endiselt tugevalt rõhutada sinist. Näiteks varem nii tagasihoidlik sinine võib siis paista kromaatilise sinisena.

LED-i valge valgus tekib sinisest LED-killust ja seda peitvast kollasest fosforkattest, mis seob endaga osa sinisest valgusest. Fosforkatte materjal mõjutab valge valguse lõplikku tooni ja spektri korrapärasust.

Kvaliteetsed LED-id esitavad värve päris hästi, kuid odavate puhul võib ette tulla moonutusi. Kui LED-is on vähe punast, siis võib soojalt punane dekoratiivsein paista pruunikas. Probleeme võib tekkida ka oranži ja veel nii mõnegi muu värviga.

Valgus mõjutab üllatavalt tugevalt ka halli varjundeid. Eriti loodushalli toonid muutuvad erinevate lampide valguses tugevalt.

Valgusallika vähene võime värve esitada ei ole siiski ainus põhjus, miks need moonduvad või lamedaks muutuvad. Sellele aitavad osaliselt kaasa ka ruumi muu värvimaailm, loodusliku valguse hulk ja akende suund ilmakaarte suhtes.


Ra-indeks ja kelvin-väärtus
 

Värvid võivad eri tüüpi valgustuse puhul suuresti muutuda. Loomulikus valguses savipoti värvi sein muutub halogeenide valguses oranžiks, sest halogeen vähendab sinist ja rõhutab punast.

Külma värvustemperatuuri ja nõrga värviesitusvõimega LED-i valguses võib oranž sein muutuda pruunikaks.  Kui soovitakse näha oranži, siis tuleks katsetada kvaliteetset, värvustemperatuurilt sooja valget (2700 K) LED-i.

Oranži seina punane hõõgus pääseb mõjule, kui valida halogeen või LED, millel on võimalikult väike väärtus kelvinites.

Hall oma eri toonidega on valgustusele väljakutseks. Kui näiteks soovitakse, et sein mõjuks loomulikult violetjas-sinakana, siis tuleks valida jahe valge LED, mille väärtus kelvinites on 4000.

Kas LED on värvinud punase seina liiga pruunikaks? Süüdi võib olla LED-i kvaliteet. Punase saab uuesti särama kvaliteetse LED-i abil, millel on kõrge Ra-indeks ja väike kelvin-väärtus.

 


Pakend annab infot
 

Luumen näitab ära lambi antava valguse hulga.

Lambi võimsus ja selle vastavus vanale hõõglambile.

Valguse langemise nurk.

Lambi sokkel.

Süttib ja muutub heledamaks kohe.

Lambi energiaklass.

Pakendilt leiab infot ka lambi kelvin-väärtuse ja värviesitusindeksi Ra kohta.

Sarnased artiklid