Füsioloogiline värin võib tugevneda pärast pingutavat lihastegevust (kehaline töö, sport), tugeva tundeelamuse (viha, hirm) või keha jahtumise (külm) mõjul.
Olukorra muutumisel, puhkamisel ja rahunemisel värin kaob. Loomulikuks loetakse ka eakatel inimestel mõnikord esinevat käte rütmilist liikumist.
Käte ja muude kehaosade haiguslik värin võib ilmneda kas tahteliste liigutusteta (puhkeseisundivärin) või lihaste tahtelisel pingutamisel (tegevusvärin).
Tuntuim puhkeseisundivärina põhjus on Parkinsoni tõbi. Selle haiguse põdejal on kahjustunud tahtelisi liigutusi kooskõlastavad närvikeskused ja juhteteed ajus. Samuti on vähenenud närviimpulsi ülekannet vahendava aine dopamiini hulk organismis. Käte värisemine on silmatorkav, kui haige istub rahulikult, käes süles. Jäigastunud lihaste tõttu kõnnivad haiged lühikeste tippivate sammudega. Nägu on miimikavaene, kõne monotoonne ja aeglane. Tegevuse ajal värin nõrgeneb või kaob.
Puhkeseisundivärinat võivad põhjustada veel muudki ajuhaigused ja ka vaimsete häirete ravimite neuroleptikumide üleannustamine.
Parkinsoni tõvest sagedamini esinev tegevusvärin tekib lihaste pingutamisel liigutuste tegemiseks või kehaasendi säilitamiseks. Selliseks on nähtava põhjuseta, nii-öelda iseseisvalt (iseenesest) tekkiv essentsiaalne värin, mis rohkem kui pooltel juhtudest esineb päriliku häirena. Värin esineb sõrmedes ja võib haarata kogu käe, ka pea ja jalad. Värin tugevneb täpsemaid liigutusi tehes, näiteks allkirja andes, ja erutumisel, näiteks võõrasse seltskonda sattumisel või ülemuse juures käimisel.
Essentsiaalse, iseenesest tekkiva värina eripäraks on asjaolu, et käte- ja peavärin alkoholi (1–2 klaasi veini) mõjul ajutiselt nõrgeneb või koguni kaob.
Tegevusvärina teadaolevate põhjuste loetelu on mitmekesine ja üsna pikk, näiteks alkoholi liigtarvitamisele järgnev pohmelus, ainevahetushäired (kilpnäärme liigtalitlus), raskemetallidest tingitud mürgitused (eriti elavhõbedamürgitus), väikeajuhaigused, mitut laadi ravimite (antidepressandid, astmaravimid, hormoonpreparaadid, antibiootikumid jm) üleannustamine.
Tegevusvärin võib esineda samaaegselt ka Parkinsoni tõvega.
Värina ravi oleneb selle põhjustest. Parkinsoni tõve ravimisel kasutatakse arstimeid, mis ergutavad dopamiini moodustamist ajus, ning liikumis- ja kirurgilist ravi.
Essentsiaalse, iseenesest tekkivat värina puhul tarvitatakse rahustavaid, ärevust vähendavaid, vöötlihaseid lõõgastavaid, epilepsiavastaseid jt arstimeid. Ravi korraldab närviarst.
