Üks selline taim on Eestis põldudel, jäätmaadel ja aedades umbrohuna kasvav põldosi. Põldosi hävitab kahjulikke mikroobe, ravib kuseteede bakteriaalseid ning põletikulisi haigusi, aitab vabaneda põie- ja neerukividest ning takistab veresoonte lupjumist. Välispidisel kasutamisel soodustavad põldosjakompressid haavade paranemist, aitavad jagu saada kehvast näonahast ning tugevdavad juukseid ja küüsi. Vanarahvatarkuse kohaselt peaks põldosjatee aitama ka liigesehaiguste korral, samuti organismi immuunsust tugevdama. Ent põldosjatee pole igapäevane võileivakõrvane jook, seda tarvitatakse vaid teatud ajavahemikul (näiteks nädalase kuurina, pool klaasi korraga, 4 korda päevas) haiguste raviks ja ennetamiseks.
Ravimina kasutatakse põldosja suviste võrsete maapealset osa - lehed on väikesed ning männasoksad asetsevad silinderjalt ümber varre tupena koos. Kuna põldosi sisaldab rohkesti räni, tundub see katsudes kare. Põldosja aetakse aga teinekord segi mürgise ja raviomaduisteta soo-osjaga - sellel on pikk vars ja oksad harunemata. Ka konnaosja (harunevad, männasoksad puuduvad, vars torujas, mustade teravate tippudega) ei kasutata raviks.
Põldosjatee:
Supilusikatäis kuiva põldosjaürti (umbes 10 grammi)
Tassitäis keedetud vett (umbes 250 ml)
Vala vesi ürtidele ja lase 10 minutit tõmmata.
Loe rohkem põldosja ja teiste ravimtaimede kohta Aive Luigela raamatust "Tervis taimedest" (kirjastus Ühinenud Ajakirjad), mis sisaldab 73 taime ja 236 retsepti!