Maasikalehed on otstarbekas niita või lõigata ära siis, kui nad on näiteks nakatunud laiktõbedesse (punalaiksusse või laikpõletikku), s.t on punasetäpilised. Kui lõigata, siis pärast saagikoristust, et sügiseks jõuaksid kasvada noored tugevad lehed. Mahaniidetud haiged lehed viska kohe lõkkesse, et seeneosed võimalikult vähe levida jõuaksid. Tugeva nakkuse korral on otstarbekas pritsida taimi ka fungitsiidi lahusega.
Kui mahaniitmise ajal on põuased ilmad, soovitan peenart või istandikku pärast kindlasti kasta, see soodustab uute lehtede kasvu.
Kui lehed on terved ja jõulised, ei ole vajadust neid maha niita, sest sellega häirime taime ilmaaegu.
Küll aga tasub mõelda, kas võsundeil lasta kasvada või mitte. Kui tütartaimi vaja pole, lõika võsundid juba alguses ära, sest nad kurnavad emataime ning vähendavad tema järgmise aasta saagivõimet.
Haiguste-kahjurite tõrje seisukohast on parem, kui sügisel koristamata jäänud ja talvel juurde tekkinud kuivanud lehed kohe pärast lume ja maapinna sulamist kokku korjata ja põletada. Samas ei tea kunagi ette kevadisi ilmaolusid: väga vara lehti eemaldades võivad mõnel aastal öökülmad veel taimi kahjustada.
Kinniseid lehti ära rebi, vaid lõika, sest muidu sikutad taime mullast välja. Meie oludes sagedane talvine mulla vahelduv külmumine ja sulamine kergitab taimi niigi. Seepärast kaasnebki koos varakevadise peenra või istandiku puhastamisega ka taimede tagasivajutamine. Mida nõrgemini maasikas juurdunud on, seda rohkem ta ülespoole tõuseb ja juuri paljastab. Kui aiapidaja nüüd õigel ajal taimele appi ei tõtta ja teda tagasi ei vajuta, jääb taim kas pikaks ajaks põdema või hukkub üldse.
