Möödunud aasta 1. septembrist keelasid eurodirektiivid toota tolmuimejaid, mille mootori võimsus on suurem kui 900 W. Sellele eelnev võimsuse kärbe toimus 2014. aastal, kui tehasest tohtis välja lasta maksimaalselt 1600 W mootori võimsusega tolmuimejaid.
Tuletame meelde, et enne seda aega olid müügis masinad võimsusega 2400-2700 W.
Seega on aastatega vähendatud masinate võimsust umbes 3 korda. Mootori võimsuse vähenemine ei tähenda aga kehvemat imemisvõimsust, sest tootjad kasutavad väidetavalt häid kvaliteetseid osasid, mistõttu suudab 900 W tolmuimeja puhastada sama hästi kui 1600 W seade. Tootjatel on tulnud hakata tegelema innovatsiooni ja toote arendusega.
Kuidas inimesed on sellele reageerinud ja millele siis poes tähelepanu pöörata?
Electrolux Eesti müügijuht Sergei Pool nendib, et möödunud aasta sügisel ostsid kliendid tõepoolest aktiivselt võimsama mootoriga tolmuimejad. Müüjad on aastaid deklareerinud, et võimsam mootor = suurem imemisvõimus = parem puhastustõhusus.
„Meil on juba üle aasta olnud müügis tolmuimeja, mille mootori võimsus on 900 W. Muide, praegu müüme väga hästi tolmuimejad võimsusega 550-800 W,“ kinnitab Sergei Pool.
Näiteks Rootsi turul on saadaval tolmuimejad võimsusega 300 W! „Pesumasina, mis peseb 10 kilo pesu, mootori võimus on maksimaalselt 350 W,“ toob Sergei Pool lisaks ühe näite.
Imemisvõimsust tootja enam üldse ei deklareerigi tootelel. Oluline näitaja on puhastustõhusus kõva põrandal ja vaibal ning lisaks tolmutagastus. A-tähis on kõige parem, E-tähis kõige kehvem.
Info on energiamärgisel
Sergei Pooli sõnul sisaldab energiamärgis kogu infot tolmuimeja kohta ehk siis ostja ise kohe näeb, millise klassi masinaga on tegu. Tolmuimejate energiakleebis näitab kuut erinevat omadust: energia tõhususe klassi, aastast energiakulu, tolmuimeja mürataset, tolmutagastusklassi, vaipade puhastamise tõhusust ning kõvade põrandate puhastuse tõhusust.
Näiteks. Energiaklass A: energiakulu 28 kWh/aasta, tolmutagastus A, puhastustõhusus vaibal B / kõval põrandal A, müratase 66 dB (A).
Mootori võimsus ei mõjuta Sergei Pooli sõnul koristuskvaliteeti. Hoopis tähtsamad näitajad on optimeeritud õhuvool, hea hari ( otsik ) ja kvaliteetsed filtrid ning muidugi ka tolmukott (selle materjal ja kinnitus). Aga kas see info energiamärgisel on piisav tarbija jaoks, et õige valik teha? Imemisvõimsust tootja ju ei deklareeri.
Tolmuimeja sage kasutaja Tarmo arvab, et võimsus siiski mägib olulist rolli masina juures. Tema ostis võimsa abimehe koju paar aastat tagasi ning on sellega väga rahul. Koristamisel on vaip suisa harja küljes kinni, kiidab ta.
Tegelikult peaks just imemisvõimsus siiski olema üks olulisemaid näitajaid masina juures. Ja omakorda mängib siin suurt rolli õhuvool (CFM). See on seadme poolt 1 minuti jooksul imetud õhukogus, mõõdetuna kuupmeetrites. Kuigi see on oluline näitaja, ei määra enamik tootjad seda toote funktsioonide loendis.
Õhuvoolu näitaja aga võtab arvesse nii mootori võimsust kui ka väljalaskesüsteemi vastupidavust (filtrid, ventilaatorid, kotid, tsüklonid jne). Mida kõrgem on CFM väärtus, seda suurem on ka imemisvõimsus.
Kokkuvõtvalt: hea õhuvool saavutatakse mootori ja hästi lahendatud imemissüsteemi koosmõjul – tolmuimeja torus ja voolikus ei tohiks olla teravaid nurki ega paindeid, otsikud peavad olema efektiivsed ja pinnakattele vastavad ning tolmukott peab masinale sobima ja olema tõhus. Nende tegurite koosmõjus kujuneb hea imemisvõimsus.
Kehva imemisvõimsusega masin võib küll tolmurullid kokku korjata, aga tegelikult muud raskemat mustust see vaiba seest kätte ei saa.
