Üldjuhul esimese asjana peaks vaatama seda, et robot ei töötaks suvaliselt ja korrapäratult, vaid kindla süsteemi järgi. Paremad robotid kaardistavad koristatava ala ja hakkavad tööle korrapäraselt.
Järgmisena võiks võrrelda erinevate robotite ülesehitust ja kuju. Enamik pakutavaid roboteid on ümara kujuga. Sellised robotid jäävad tubade nurkades hätta. Praktikas ei aita ka külghari – liiga pikkade harjastega hari ajab prahi laiali ehk siis sinna, kust robot juba koristanud on. Liiga lühikesed harjad ei ulatu aga nurgani. Näiteks D-kujuline robot ulatub ka nurkadesse. Tagumine ümar osa lihtsustab robotil kitsastes kohtades manööverdamist.
Millele veel tähelepanu pöörata? Oluline on ka põhiharja laius. Ümaratel robotitel on see paigutatud rataste vahele. Selline lahendus teeb harja üsna kitsaks. D-kujulisel on paigutatud põhihari rataste ette, mis võimaldab kasutada tunduvalt laiemat harja. Võrreledes ümarate robotitega on hari mitu sentimeetrit laiem.
Kindlasti on robottolmuimeja puhul oluline ka prügikonteineri suurus. Näiteks 700 ml suuruse prügikonteineriga robot saab ka tunduvalt kauem tööd teha.
Lisafunktsioonid ja navigeerimine
Aku suurust ja mootori võimsust on iseenesest keerulisem võrrelda, kuid ka see on oluline. Mida suurema mahutuvusega aku ja võimsam motor, seda parem tulemus puhastuses saadakse ja pikem on tööaeg. Antud juhul tuleks kindlasti uurida ka seda, kas robotil üldse imu on. Mõned robotid nimetatakse küll tolmuimejateks, kuid nad seda pole, sest imemisfunktsioon puudub. Tolm korjatakse kokku ainult harja jõul.
Muidugi on erinevatel tootjatel erinevad lisavõimalused. Näiteks mobiiliaplikatsiooniga ühendamise võimalus, virtuaalsed seinad, Eco režiim, Spot cleaning, koristusmälu jne.
Kindlasti on oluline ka see, millega robot navigeerib, kas laseriga või kaameraga. Kaamera miinuseks on see, et pimedas võib tubli abiline hätta jääda. Lisaks sellele on oluline, kas robot navigeerib horisontaalselt või lae järgi. Lae järgi navigeerimisel võib robot segadussse minna, kui satub näiteks tooli või diivani alla.
Robot peab elama n-ö “oma elu”, selleks ju inimene abilise endale soetab. Üldjuhul saab robotitel määrata, mis päeval ja mis kell robot tööd alustab. Optimaalset tööaega siin öelda ei saa, see on personaalne. See, kui tihti robot töötama peaks, on iga inimese enda teha ja harjumus. Kõik oleneb sellest, kui must see elamine on ja millised on pere harjumused.
Mida peab arvestama kodu planeeringu puhul? Oluline on laadimisjaama asukoht - võimalikult elamise keskel ja mõlemalt poolt peaks olema vähemalt meeter vaba maad. Nurka ei soovitata panna, kuid võib probleemivabalt töötada ka sealt.
Vaipadega robotil üldjuhul probleeme pole. Muidugi ei tohiks olla pikkade kiudega vaipu, mis võivad minna harja vahele. Eelnevalt tuleks koristada igasugused laadimisjuhtmed, laste mänuasjad vms, mis segab masina tööd.
Kindlasti pole vaja lubada robotit märgadesse ruumidesse, kus vesi maas (vannituba).
Väga oluline on ka roboti hooldus. Sageli arvatakse, et kuna tegemist on koristussesadmega, siis on see ka isepuhastuv. Robotit tuleb korrapäraselt puhastada. Niiske lapiga välimised osad puhastada. Tolmukonteiner eemaldada ja ka sealt puhastada. Külg- ja põhihari alt võtta ja sealt karvad eemaldada. Tolmukonteineri filtrit peaks võiks vahetada iga kolme kuu tagant.
Millised on enamlevinud rikke põhjused? Pooled rikked on põhjustatud ikkagi sellest, et robotit ei puhastata. Laser on antud juhul väga tundlik. Piisab vähesest tolmust ja robot enam ei tööta (üldjuhul annab robot ERROR 3000). Selle tarvis tuleks esmalt ise proovida laseri osa läbi puhuda. Robot taaskäivitada. Kui sellest ei piisa siis tuleks hooldusesse viia.
Sul on võimalik võita endale tõhus robottolmuimeja. Uuri lähemalt SIIT ja osale kindlasti.
