Kõige enam tülisid kodus tekib kodu koristamisest: 21% vastanutest pidas korra hoidmist kodus paarisuhte suurimaks tüliõunaks. Selle järgnesid tolmu võtmine ja pisiparandused: aga just seda viimast ütles oma meessoost kaaslaselt ootavat üle poolte uuringule vastanud naistest. 30% naistest näeks heameelega, et kaasa viiks prügi välja ja 25% tahaks jätta aknad mehele pesta. 30% paaridest teatas aga uuringus, et koristamise ja kodu korrashoiu pärast pole neil kodus kunagi tülisid tekkinud.
Kuidas kodu koristamise teemal siis mitte tülli minna? "Tülid tekivad üldjuhul käitumise tasandil, näiteks et miks mina pean üksinda koristama või miks sa jälle sõpradega välja lähed," selgitab nõustamiskeskuse Tark Süda suhtenõustaja Viirok. "Tüli põhjus asub aga tunnete tasandil – see, et mina üksinda koristan, paneb mind tundma, et sa minust ei hooli ja see, et sa sõpradega välja lähed, paneb mind tundma, et ma pole sinu jaoks oluline," selgitab ta.
Tülimustrisse toob suhtenõustaja sõnul olulise muutuse see, kui enese kaitsmise või partneri süüdistamise asemel selgitad rahulikult partnerile, mida tunned. "See ei ole alati kerge, sest sageli me pole harjunud oma tundeid märkama ja veel vähem oskame neist rääkida. Lähedus, mis tunnete siiral jagamisel tekib, on aga harjutamist kuhjaga väärt. Sageli ütlevad nõustamisele tulnud paarid, kes oma sügavamaid tundeid alati endale on hoidnud, et oma kurbuse või hirmu jagamine partneriga oli suur kergendus ning muutis neid palju lähedasemaks."
Majapidamistööde jaotus Euroopas on aga selgelt naiste kahjuks: Eurostati andmete kohaselt tegi iga päev süüa ja/või majapidamistöid 76% vähemalt 18-aastastest Eesti naistest ja 47% sama vanadest meestest. Kuigi naiste ja meeste vaheline erinevus tundub suur, on see üks euroliidu väiksemaid, selgub statistikast. Keskmiselt tegi euroliidus iga päev süüa ja/või majapidamistöid 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas (85% naistest ja 16% meestest) ja Itaalias (81% ja 20%) ning kõige väiksemad Rootsis (74% naistest ja 56% meestest) ja Lätis (82% ja 57%).
Sotsiaalministeeriumi mulluse soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja tööjaotus jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv. Igapäevad rutiinsed majapidamistööd on enamikus peredes naiste õlul, samas kui meestele langeb suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest. Naistest 27% ja meestest 18% oli mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuv, sealjuures naiste puhul oli enamasti tegu majandusliku sõltumisega oma abikaasast või elukaaslasest, kuid meeste puhul sõltumisega oma emast või isast. Kuigi meeste osavõtt igapäevastest rutiinsetest majapidamistöödest on pigem vähene, siis lastega tegelemisest võtavad suures osas lastega peredest osa ka mehed.