Puukeris sobib eelkõige väiksemasse, kuni 13 kuupmeetrisesse sauna. Puuküttega keris loob ideaalselt traditsioonilise sauna meeleolu ning on ka kasutajasõbralikum, sest ei kuivata õhku. Samas kipub selle nõrkuseks olema pikem ja tülikam kütteperiood ehk sauna soojaks saamiseks kulub rohkem panust ja aega.
Elektrikerisega on tagatud küllaltki ühtlane saunatemperatuur kogu saunaskäigu jooksul, sest kerise termostaat kontrollib määratud temperatuuri jooksvalt ning kütab vastavalt vajadusele. Puukerisega kujuneb ühtlase temperatuuri hoidmine keerukamaks, sest kütmisel on vaja arvestada puude kogust ja kerise suurust, et sobiv temperatuur saavutada.
Kuna elektrikeris kuivatab saunaruumi õhku, siis moodsamatel keristel on kaasas ka aurusti. See tähendab, et ühe nupuvajutusega võib harilikust leilisaunast kujundada mõnusa aurusauna.
Elektrikerist valides on võimsuse arvutamiseks lihtne valem – nii suur, kui on saun (näiteks 8 m3), tuleb valida ka elektrikeris (selle näite puhul 8 KW). Kui saun on mõnest seinast näiteks soojustamata telliskivi või klaasiga kaetud, siis lisandub kerise võimsusele niisama palju, kui sauna mahu suurendamine 1,2 kuupmeetri võrra iga sauna ruutmeetri kohta.
Kerise suurus vastavalt sauna suurusele
Leiliruumi suurus on kerise valikul väga oluline kriteerium ning paljudel sellest juhtudel sõltub, kas soovitud keris sobib või mitte. Mida suurem saunaruum, seda suurem võiks olla ka keris, sest sellisel juhul saab sauna mõistliku ajaga soojaks kütta. Ka aknaga saunaruum tahab tõenäoliselt suuremat kerist (oleneb muidugi akna suurusest), sest väljast tuppa imbuv külm muudab kerise töö keerulisemaks.
Leiliruumi ruumala arvutamisel tuleb arvesse võtta, et näiteks palksein, klaas, kivi ja isoleerimata sein vähendavad kerise võimekust. Kõige lihtsam on kasutada tootjate kalkulaatoreid, näiteks Harvia ja Stoveman’i keriste kalkulaatorid on nende kodulehtedel saadaval. Kui kubatuur teada, siis on võimalik sobitada see kerise andmetes oleva soovitusliku kubatuuriga ja seeläbi sobiv keris leida.
Järgmisena tuleb kerise valikul tähelepanu pöörata keriste lisadele. Elektrikeriste puhul on oluline veeaurusti ja toitepinge; puukeriste puhul korstnavõrk, soojusvaheti, veeboiler, läbiseinakütmine ja klaasuks. Kõikide nende detailide täpsustamisel on suureks abiks müügispetsialistid.
Keriste hooldus
Kerisekive tuleks peresaunades ümber laduda ja võimalusel välja vahetada kord aastas. Kerist puhastatakse tavalise sooja ja kerge seebiveega vastavalt vajadusele.
Elektrikerise katki läinud elektritennid tuleb vahetada koheselt. Puukerise korstnaga ühendust tuleb lasta korstnapühkijal kontrollida ja puhastada kord aastas.
Tuleks arvestada, et kui keris on õigesti paigaldatud, siis on ohud minimeeritud.
Sobiva elektrikerise võimsuse arvutamiseks toimi nii:
1. Arvuta välja leiliruumi suurus
Korruta ruumi põrandapindala selle kõrgusega. Näiteks kui põranda üks külg on 2 m ja teine 1,8 m, saame tulemuseks 2 x 1,8 = 3,6 m².
Seejärel korruta tulemus ruumi kõrgusega, näiteks 3,6 x 2,2 = 7,92.
Ümardades komakoha alati lähima täisarvuni, saame leiliruumi suuruseks siinkohal 8 m3.
2. Järgnevalt arvesta välja kerise võimsus
Elektrivõimsuse arvutamisel kehtib lihtne reegel: 1 m3 = 1 kW.
Et kerise võimsus oleks väikese reserviga, liida sellele alati 1 kW.
8 m3 ruumalaga saunal oleks seega tarvis kerist võimsusega 8 + 1 = 9 kW.
3. Arvesta ka soojustamata pindadega
Soojustamata pinnaks võib olla klaasuks, aken, kivisein, korsten vms.
Iga soojustamata ruutmeetri kohta tuleb leiliruumi suurusele lisada 1,2 m3.
Näiteks kui su leiliruumil on klaasuks mõõtudega 7×21, pead juurde arvutama 1,47 m2 (lisama pead seega 1,47 x 1,2 = 1,76 m3).
Kui leiliruumi seinteks on kasutatud isoleerimata palki, on vastav kordaja 1,5.
Põhivalemid:
1 m3 = 1 kW + reserviks 1 kW
1 soojustamata m² = + 1,2 m3
1 soojustamata palksein = + 1,5 m3
Väike nipp!
Head kerist hinnatakse ka kivide mahutavuse järgi – mida suurem kivide hulk, seda korralikum ja niiskem leil.
Allikad: K-rauta, Saunapoint OÜ
Kerise kividest saad lähemalt lugeda siit.
