Hammastele on vaja igal söögikorral head toitu, mis tugevdab hambaemaili ja annab närimistööd. Viimane toob suuõõnde piisavalt sülge, mis on muu hulgas vajalik hammaste loputamiseks. Muidugi tuleb hambaid kaks korda päevas ka korralikult harjata.
Hambasõbralikud on suhkruta või vähese suhkrusisaldusega, aluselised ja süljeeritust suurendavad toidud, mis happerünnakut neutraliseerivad.
Võid oma hammaste heale tervisele ise kaasa aidata, kui järgid alltoodud viit põhimõtet.
1. Pidurda suus olevate bakterite paljunemist
Hammastele on kõige ohtlikum toidujääkide ladestus hamba pinnal, niinimetatud hambakatu tekkimine, mis soodustab suus leiduvate bakterite paljunemist ning hambahaiguste arenemist. Nimelt toodavad bakterid happelist jääkainet, mis kahjustab hambaemaili.
Bakteritele meeldivad pehmed, magusad ja hammaste külge kleepuvad toidud, eriti kommid ja magusad joogid. Seega tuleks vältida sagedast maiustamist ja magusate jookide tarbimist. Suhkrut sisaldavat toitu tuleks hoida hammastega kontaktis võimalikult lühikest aega, näiteks magustatud jooki kõrrega imedes see hambaid peaaegu ei puutugi.
Olgu öeldud, et suubakterid saavad energiat suhkrust ja teistest süsivesikutest, mida leidub kõikides söökides ja jookides, kaasa arvatud puuviljades, krõpsudes, leivas, keedukartulites, makaronides ja mujal.
2. Puhasta hambaid kõva toidu närimisega
Hammaste tervise nimel on hea süüa kõva leiba ja kõva sepikut, näkileiba või teisi koorikleibasid. Paradoksaalselt otsime poes ikka kõige pehmemaid tooteid, kuid pehme leib lausa kleepub hammaste külge ja jätab sinna soodsa keskkonna bakteritele. Tegelikult sobib hammastele paremini kõva leib – selleks võib leivatooteid ka kuivatada või röstida.
Väga kasulik on närida värskeid aedvilju, näiteks õunu ja pirne. Samuti tasub hammaste tervise heaks süüa krõmpsuvaks grillitud köögivilju: porgandeid, lillkapsast, kaalikat, punapeeti ja muud sellist.
Loomulikult tuleb hambaid kaks korda päevas ka hoolikalt pesta ja jätta söögikordadele kolme-neljatunnised vahed, mil sülg saab hambaid loputada.
3. Suurenda süljeeritust
Kõvad ja kestaga toidud, sealhulgas pähklid ja seemned, vajavad tugevat närimist – sellega saame suurendada süljevoolu ja mehaaniliselt eemaldada hambakattu. Kui süüa pähkleid enne ja pärast toidukorda, siis vähendab see tänu kaltsiumi- ja rasvasisaldusele happerünnaku tugevust.
Rasvasisalduse tõttu on küllaltki hambasõbralik maius ka šokolaad, eriti kui see sisaldab pähkleid. Närides suureneb sülje väljutamine süljenäärmetest ning nii ergutame hambaid ümbritsevat luud ja soodustame igemete vereringet. Sülg aga mõjub hambaid kaitsvalt, loputades need happelisest toidust puhtaks.
Sülge tekib rohkem, kui toitu näritakse kauem. See omakorda on väga kasulik ka seedimisele, kuna siis seguneb toit põhjalikult süljega ja süsivesikute seedimine algab juba suus.
4. Tugevda hambavaapa
Luukude, sealhulgas hammaste mineraalne osa ja email, vajab valke, rasvu, folaate, kaltsiumi, fosforit ning D-vitamiini. Seetõttu on vaja iga päev süüa muna, rasvast kala, piima ja piimatooteid, mis kuuluvad hambaauke ennetavate toitude sekka.
Kasulik on kaltsiumi- ja rauasisalduse poolest rikas veiseliha.
Kaaliuminappuse korral sobib avokaado.
Kaariest peatava toimega on tahke küpsenud juust, mille närimine soodustab süljeeritust ning mis suu happelist keskkonda neutraliseerib. Sellepärast sobib toidukord lõpetada tükikese juustuga.
Piimatoodetes on kaltsiumi, mis tugevdab hambaemaili, ja D-vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist. Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, peab tema toimimiseks olema ka rasvhappeid, mida on rasvastes piimatoodetes, juustus ning rasvases kalas.
Soovitatav on süüa ka väikeste luudega kala, näiteks kilu, või pehmeks hautatud kala, kuna just kalaluud on mineraalainerikkad.
Tasub meeles pidada, et mitmekülgne toitumine on organismile alati kasulikum kui apteegist ostetud tablettide, kapslite või pulbrite neelamine.
5. Toeta igemeid vitamiinidega
Vitamiinide toime ilmneb nende imendumisel, aga paikselt head toimet igemetele annavad kõik magustoiduks söödud värsked marjad, puu- ja köögiviljad.
Väga head on looduslikult magusad rosinad, kuna nendes sisalduvad fütotoitained aitavad hävitada baktereid, mis tekitavad hambaauke ja igemeprobleeme. Rosinad sisaldavad rohkesti kaaliumi, C-vitamiini ja teisi antioksüdante.
Kasulikkuse pingereas tuuakse välja maasikad, kiivi ja tsitruselised.
Soovitatav on süüa A-vitamiini sisaldavaid toitusid, näiteks piimatooteid, aga ka A-vitamiini eelühendeid ehk karotenoide sisaldavaid taimi, nagu porgandeid ja maguskartulit ehk bataati. A-vitamiin on vajalik nii limaskestade rakkudele kui ka süljenäärmetele.
Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud nätsu närides. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool streptokokkide elutegevust.
Allikas: Kodutohter
