Seisvas vees võib tekkida orgaanika. Kas joome tervisele ohutut vett?

Urve Vilk

Shutterstock

Tasub meeles pidada, et kui kodust on pikemalt ära oldud, näiteks mõneks nädalaks reisil, tuleb tagasi jõudes lasta veel enne joogiks tarbimist pikemalt joosta, või panna pesumasin käima. Ka soe ja leige vesi ei ole mõeldud joomiseks ega toiduvalmistamiseks.

Aeg-ajalt tõstatub meedias küsimus joogivee puhtuse kohta. Näiteks on vahendatud Soome Terviseameti soovitust mitte juua sooja kraanivett, kuna epoksiidvaiguga kaetud torudest võib eralduda kahjulikku kemikaali, mida tuntakse bisfenool A nime all (eraldus see kuuma ja leige vee kasutamisel, külma vee puhul seda ei registreeritud).

“See pole värske uudis, et plasttorudest midagi leostuda võib, seda on uuritud aastakümneid. Aga laborites, kus uuringuid on tehtud, on jõutud tulemusteni, et asi pole ohtlik,” ütleb TalTechi rakendusliku keemia töörühma abiprofessor Allan Niidu. Samas, kuna soojavee torustik on plastist, tõenäoliselt leostub vette plastifikaatoreid. “Ja kui sa tarbid neid pikaajaliselt, võivad toimuda teatud haiguslikud protsessid – kontsentratsioon on küll madal, aga pikaaegne kokkupuude erinevate keskkonnamõjuritega võib viia ebasoovitavate tulemusteni, näiteks ftalaadid on n-ö endokriinsüsteemi mõjurid ja käituvad nagu hormoonid. Laias laastus võib öelda, et kui te tunnete ennast ebaturvaliselt, siis jooge külma, mitte sooja vett ja tõenäosus, et sinna midagi sisse on leostunud, on palju madalam,” räägib Niidu.