Sakslased tituleerivad lavendli koguni "siniseks imeks" ja nimetasid ta aastal 2008 aasta ravimtaimeks. Lavendli tuntuim kasvukoht on kindlasti Provence'i piirkond Prantsusmaal - kes siis ei teaks neid kaugusesse ulatuvaid violetseid väljasid!
Lavendel on mitmeaastane, lopsakalt õitsev, kuni 50 cm kõrgune poolpõõsas, kitsaste hallikasroheliste lehtedega. Kasvukohaks vajab see päikesepaistelist kohta, ent talub ka poolvarju, samuti tahab lavendel korralikult kastmist, head drenaaži, kerget mulda ning tagasilõikust peale õitsemist. Soovitav istutustihedus on 16-25 taime/m2.
Lavendlid on tuntud kui lõhnataimed, ammustest aegadest on kasutatud lavendliõli, lõhnavett ja lavendlisalvi. Tähklavendel ehk Inglise lavendel (Lavendula angustifolia) lõhnab suurepäraselt, ent seda hinnatakse kõrgelt ka homöopaatias - sel on rahustav mõju ning lavendlit kasutatakse palju aroomiteraapias stressi, unehäirete ja peavalu raviks.
Antiseptiliste toimete poolest on lavendlit kasutatud ka haava puhastamisel ja akne ravis, põletuste puhul aitab see vähendada naha turset ja ärritust, niisutab nahka ning soodustab uute naharakkude teket. Lavendli eeterlikud õlid leevendavad lihase- ja liigesevalusid. Paljud eelistavad lavendiõli lõõgastuseks kasutada saunas või vannis.
Lehti ja õisi kasutatakse ka toitude maitsestamisel. Kuumal suvepäeval maitseb hästi näiteks jahutatud kummelitee, kuhu on maitseks lisatud veidi lavendlit - miks mitte juua seda enne magamaminekut.
Aias peletab lavendel lehetäisid, samuti ei meeldi selle lõhn ei sääskedele, kuid peenras meelitab see ligi mesilasi ja liblikaid. Kui aga lisada lavendlilõhnaga kotike riidekappi, peaks see koid rõivastest eemal hoidma.
(Allikad: Kanepi Aiand, Wikipedia jt)
