Talurahvas ei söönud palju metsloomaliha, sest jahipidamine kujunes juba keskajal aadlike privileegiks ning eriti suurulukite küttimine oli talupoegadele keelatud. Lisaks tuli ulukilihast maitsva roa saamiseks seda eriliselt töödelda ja ette valmistada, see nõudis spetsiaalseid oskusi ning oli aja- ja töömahukas.
„Siga on aga läbi ajaloo peetud puhtalt lihaloomana: ta sigis hästi, tema pidamine ei nõudnud erilist vaeva ning ta andis maitsvat liha,“ selgitas Põltsam-Jürjo. Erinevalt näiteks lammastest sai sigu laudas nuumata, mistõttu oli võimalik seatappu toiduvaese talvise aja peale lükata ning siduda talvise pööripäeva või jõulude tähistamiseks korraldatud rituaalsete pidustustega.
Toiduajaloo uurija kinnitusel siga mitte ainult ei rikastanud siinse rahva toidulauda, vaid kujundas ka inimeste identiteeti ja eluviisi. Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et metssiga kuulus eestimaalaste toidulauale juba 10 000 aastat tagasi ning kodusigu hakati pidama kiviaja lõpul ehk umbes 4000 aastat tagasi. Muinasajal oli seal tähtis koht Eesti rahvauskumustes, seakultus hõlmas viljakust, pereõnne, võimu ja vägevust.
Kuna keskajal oli värske sealiha talurahvale saadaval vaid hooajati, hakati seda pikaajaliseks säilimiseks soolama ja suitsutama ning vahel ka kuivatama, samuti tehti sülti ja vorsti, mida tugevalt soolati. Suitsutati seasinki ja pekki, kusjuures suitsusink ei puudunud keskajal üheltki pidulaualt.
„Liivimaa mõisates kuulus sealiha ka tööliste ja teenijate toidumoona hulka. Siga küpsetati, suitsutati ja soolati, sellest valmistati karbonaadi, tainas küpsetatud seapraadi, ürtide ja vürtsidega maitsestati põrsalihatäidisega vormipirukat,“ loetlevad toiduajaloolased traditsioonilisi sealiharoogasid.
Tarvis läheb:
1,4 kg seapraadi
3 õuna
1 sibul
3 küüslauguküünt
2 loorberilehte
1 sl Dijoni sinepit
1 sl mett
4 dl õunamahla või magusat õunaveini
peotäis tüümianioksi
1 sl soola
pipart
õli praadimiseks
Tee nii:
Viiluta lihakamar nii, et liha ise jääks terveks. Hõõru seapraad kokku soola, pipra ja sinepiga ning pruunista kergelt pannil. Aseta praetükk ahjunõusse, lisa õunad, kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, kergelt noaküljega katki pressitud terved küüslauguküüned, loorber, tüümian, mesi ning õunamahl või -vein.
Kata küpsetusnõu kaane või fooliumiga ning lase 170-kraadises ahjus u 1 tund haududa. Eemalda foolium, tõsta temperatuur 200-ni ning küpseta liha veel u 20–30 minutit või kuni prae sisetemperatuur on tõusnud 70 kraadini. Vajadusel kasuta mõni minut ahju grillrežiimi, et kamar krõbedamaks saada.
Tõsta valmis liha vormist välja ja lase fooliumi all 10–15 minutit puhata. Samal ajal vala pannivedelike peale kogunenud liigne rasv ära, eemalda loorber, tüümian, küüslaugukestad ning õunasüdamikud ja püreesta järele jäänud pannisisu. Maitsesta vajadusel soola-pipraga ning serveeri kastmena prae juurde koos ahjukartulite või teiste köögiviljadega.
Retsepti autor Britt Paju.
