Esimene ehmatus lumest ja miinuskraadidest on selja taha jäänud ning vähemalt lähema aja ilmaprognoos on optimistlikult plussis. Varajase saagi huvides võib veel novembris külvata porgandit, kaalikat, redist, sibulat, küüslauku, tilli, peterselli ja lehtsalatit, aga ka teisi köögivilju. Muidugi on külvamiseks tarvilik ka sobiv ilm ja liigseid riske võtta ei tasuks. Ideaalse külvi eelduseks on väikesed plusskraadid päeval ning mõõdukad miinuskraadid öösel. Nii ei hakka taimed enne maa külmumist idanema. Hilissügisene külv tähendab küll mõningast riski, kuid tasub ennast enamasti ära mitu nädalat varasema saagi näol. Kohe kui kevadpäike hakkab maad soojendama, saavad taimed idanema hakata ning kasvavad reeglina tugevamaks ja tervemaks kui kevadel külvatud viljad.
Sügisesel külvil on kevadisega võrreldes ka mõningaid iseärasusi. Väga ettevaatlik peab olema kastmisega ning seejuures tasub jääda veega pigem tagasihoidlikuks. Samuti tuleks jälgida, et külvatavad seemned oleks kuivad ja terved. Juurvilju talveks katta pole tarvis, küll peaks olema muld piisavalt toitaineterikas. Potti või istutuskasti külvamisel on eeliseid juba toitainetega rikastatud valmis mullasegul.
Lisaks köögiviljale on november sobilik aeg ka lehtpuude ja –põõsaste ning mitmete lillede isutamiseks. Okaspuudest tasub nii hilja istutada vaid külmakindlaid taimi, näiteks kuuske, hõbekuuske või mägimändi. Samas külmapelglike nulgudega vastu talve enam riski võtta ei tasuks.
Puud istutades peab jälgima, et juured langevad vabalt. Puntras juured tuleks enne mulda panemist lahti harutada. Kui köögiviljade puhul peaks miinuskraadidega kastmist vältima, siis puid ja põõsaid tuleb pärast istutamist kindlasti veel mõnda aega kasta. Puude ja põõsaste külmumise vältimiseks tuleb katta tüve ümbrus 10-20 sentimeetrise kaitsekihiga, olgu selleks siis multš, lehed, kompost või turvas. Kui valida tüve kaitsev spiraal, siis pole põhjust ka jäneseid karta.
November on õige aeg, et panna mulda sibullilled – tulbid ja krookused. Peaasi, et mugulad saavad piisavalt sügavale mulda, sest enne talve nad korralikult juurduda ei jõua. Samas võivad varase kevade puhul krookused juba veebruaris või märtsis oma iluga uhkustada.
Lisaks istutustöödele on aasta lõpus põhjust muudekski aiatoimetusteks. Viimased lehed võiks kokku riisuda ja panna kaitsva kihina marjapõõsaste alla. Külmakartlikumatele taimedele tuleb teha talvitumiseks soe pesa kuuseokstest või spetsiaalsest ehituspoes müüdavast kattematerjalist. Selleks tuleks samuti ilmal silma peal hoida, sest liiga varane katmine ei tee taimedele head. Okaspuud on tänulikud kui puhastada nad kuivanud okstest, koledatest okastest ja muust aiaprahist. Karmide sügistuulte ja talviste tormide eest peaks kaitsma roni- ja vääntaimi ning need korralikult kinni siduma. Sama tasuks teha ka noorte puude- ja põõsaste võradega. Tööde nimekiri on pikk, aga vaev tasub ennast ära. Detsembris saab juba kergemalt hingata, sest kevade ootuses on palju ette ära tehtud.
Vaata ka, kuidas roose talveks katta, kuidas talvitada tüviroosi, millal on parim aeg viinapuu sügislõikuseks ja kuidas hoida närilised talvel kodust eemal!