Alkohoolne jook, olgu see õlu, vein või siider, on tavaliselt segu süsivesikutest ja etanoolist, mis on puhas alkohol. Lonks alkoholi maandub esmalt makku, kust osa imendub vereringesse, andes sulle selle teada-tuntud mõnusurina.
Süsivesikud lähevad edasi tavapärast seedimisrada, samal ajal kui ülejäänud alkohol suundub maksa. Maksal on hämmastav võime kahjulike ainetega toime tulla. Kui jood alkoholi, meisterdavad maksarakud organismile võõraste molekulide keemilistest struktuuridest, sh etanoolist, vähem kahjulikud. Kui see on tehtud, transpordib maks võõra aine vereringest ära sapipõide, kust see siirdub kaksteistsõrmikusse ja koos väljaheitega organismist minema.
Tõde peitub siin?
Just selles etapis tuleb mängu veel üks alkoholi ebameeldiv kõrvalnäht. Nimelt keerab etanool vussi su sisemise rasvapõleti. Kuna etanoolil ei ole toitainete sisalduse seisukohalt väärtust, põletab keha selle esimesena.
See aga tähendab, et kõik ülejäänud kaloreid sisaldavad näksid su kõhus, näiteks joogi kõrvale ampsatud juust, suunduvad tõenäoliselt rasvavarudesse.
Mida rasvasemad need näksid juhtuvad olema, seda kergem on neid kaloreid varudesse ladestada. Lisaks tuleks siin meeles pidada veel üht alkoholi varjukülge: teadusajakirjas Physiology and Behavior avaldatud uuringu järgi paneb alkohol meid keskenduma silmapilksele naudingule ja seega väheneb meie tahtejõud. Nii ignoreerime võimalikke tagajärgi ning kipume tegema kiireid ja ebatervislikke toiduvalikuid.
Erinevalt valkudest ja süsivesikutest, mis nõuavad kehalt lahustamiseks ja ladustamiseks energiat, läheb rasv otsemat teed pidi juba olemasolevale rasvakihile lisaks.
Teadusuuringute taustal võib aga väita, et kõige suurem probleem pole alkoholi tarbimine iseenesest, vaid see, kui sageli ja kui palju me joome.
Alkoholi tarbimise paradoks
2010. aastal teadusajakirjas Archives of Internal Medicine avaldatud uuringus leiavad teadlased üllatavalt, et naised, kes tarvitavad alkohoolset jooki päevas ühe väikese klaasi või kaks, võtavad tõenäoliselt vähem kaalus juurde kui nende karsklastest kaaslased. Ja seda kõike hoolimata asjaolust, et nad saavad nii toidust kui ka joogist rohkem kaloreid kui alkohoolikud või karsklased.
Uuringu autorid usuvad, et pikka aega mõõdukalt alkoholi tarvitanud naiste ainevahetus hakkab töötlema alkoholi teistmoodi kui neil, kes joovad vaid mõnikord või väga palju. Mõõduka alkoholitarbija keha kasutab rohkem energiat nii joogist kui ka söögist saadud kalorite põletamiseks.
Selgus, et nende naiste organismis, kes joovad näiteks iga päev veidi veini, ei ladestu alkoholist saadud lisakalorid rasvaks. Teadlased ei ole selle fenomeni põhjuste suhtes veel üksmeelele jõudnud.
Naistel, kes koguvad oma nädalase alkoholitarbimise nädalavahetusele kokku, et näiteks reede õhtul viie veiniklaasiga priisata, samu kaloripõletamise plusse siiski ei ole. Sellisel juhul ei kohane keha alkoholiga ja ladustab lisakalorid otse olemasolevale rasvakihile.
Allikas: Kodutohter
