Rõhumõõtmine glaukoomi ennetuseks
Kuigi neljakümnendates inimene on ju veel suhteliselt noor, on vaja kindlasti mõõta ka tema silmarõhku. "Rõhu mõõtmine on üks silmakontrolli kindel osa seetõttu, et ennetaksime sellist rasket haigust nagu glaukoom, mis kahjustab nägemisnärvi, kulgeb salakavalalt ning võtab tasapisi nägemist ära. Ja seda, mis on juba võetud, enam ühegi imeväega tagasi ei too," räägib optometrist Jaanika Kont ja mainib, et glaukoomihaigeid on ka 30-aastaste seas.
Õnn on, kui rõhk on korras, aga kui see on pisut kõrgem? Mis sellest teadmisest kasu on? "Kasu on selles, et näeme, kui kõrge see on. Mõne aja pärast mõõdame seda kindlasti igaks juhuks uuesti. Siis juba teame, millistele edasistele uuringutele inimese saadame."
Optometrist tõdeb, et mõnel inimesel ongi loodud normaalsest veidi kõrgem silmarõhk, mis oleneb näiteks sarvkesta paksusest, ja häda pole midagi – nägemisnärvi säärane rõhk ei kahjusta. "Kui inimene saab teada, et tal ongi tavapärasest veidi kõrgem silmarõhk, ei pea ta selle pärast muretsema – see ei tähenda veel glaukoomi. Aga me peame silmarõhku edaspidi kindlasti aeg-ajalt jälgima, ja kui see on hakanud tõusma, siis on tarvis arstiabi, et rõhku langetada. Seda, kui kõrge rõhk on juba hakanud vähehaaval nägemist ära võtma, ei pruugi inimene esialgu tähelegi panna, sest väike nägemiskadu võib olla ainult mõnes äärealas. Kui aga nägemine peaks kaduma päris keskelt, kurdab inimene, et mingi must täpp on kogu aeg silmade ees ja segab vaatamist. Siis oleme juba asjaga hiljaks jäänud."
Mida varem glaukoomile jaole saada, seda suurem on lootus selle arengut pidurdada.
Kaudne pilk ka silmapõhjadesse
Eelkõige eakaid huvitab seegi, kas optometrist näeb ka silmapõhju, nende võimalikku lupjumist. "Prillipoe optometristil ei ole selleks aparatuuri. Silmapõhjade uurimise ja raviga tegelevad selleks spetsialiseerunud silmaarstid," ütleb Jaanika Kont.
Ometi on ka optometristil kaudne võimalus silmapõhjade olukorda hinnata. "Selleks on nägemistestid. Kuna info tuleb silmapõhjast, mis omakorda on ühendatud ajuga, siis on nii, et kui spetsiaalne test annab selliseid vastuseid, mida ei peaks saama, saadame inimese kindlasti edasi silmaarsti juurde. Nende ohusignaalide varajasest avastamisest on suur kasu: siis saab arst hakata varakult silmapõhjadega tegelema."
Silm pole kuiv ainult arvutitööst
Silmakuivuse peasüüdlaseks peetakse enamasti ohtrat arvutitööd. Ometi on selles oma osa ka kogunevatel aastatel.
"Tõepoolest, pisaravedeliku hulk ja kvaliteet muutuvad ka vanusega," tõdeb optometrist. "Silmade ees on pisarakile, mis meid kaitseb. Kui see on auklik, on kergemad tulema näiteks nakkuslikud silmapõletikud, samuti pääseb ultraviolettkiirgus läbi läätse sügavale silma kahjustama. Ja muidugi jooksevad siis silmad vett: eks me näe tänaval tihti eriti vanemaid nutvaid, katkiste silmanurkadega inimesi, sest nende silmad on kuivad, kuid midagi selle vastu nad ette ei võta, aga peaks."
See tähendab, et ka ealise silmakuivuse leevenduseks peaks kasutama niisutavaid tilku?
"Uurime silma mikroskoobi all ja teeme lisaks testid, mis näitavad, kui kuiv silm on. Selle järgi selgub, kas aitavad tavalised kunstpisarad või peab panema hoopis geeli. Kuiva silma vastu on müügil nii palju erinevaid tooteid, et ei jõua läbi proovida, mis kõige paremini aitab. Uuringu põhjal saab optometrist soovitada, mis on kõige sobilikum.
Keskikka jõudes toimuvad naistel hormonaalsed muutused, meestel natuke vähem, mis omakorda muudavad silmad kuivemaks. Sellepärast on ka üleminekueas naistel kuiva silma rohkem kui meestel."
Jaanika Kont toonitab, et silmaniiskust kahandavad ka elu jooksul tarvitatud antibiootikumid ja valuvaigistid ning mõned muud ravimid, samuti antibeebipillid. "Pluss keskkond: meil on keskküte, põrandaküte, konditsioneer. Kui õhuniiskus on näiteks 20 protsenti, on ruum ikka väga kuiv. Vaadake, millised taimed teil sellise õhuga toas ellu jäävad: kas ainult kaktused või ka õhukeste lehtedega taimed. Mõni kurdab, et nina veritseb. Sellel võib olla mitu põhjust, aga üks on see, et silm ei niisuta küllaldaselt meie nina. Kui silm on korralikult niiske, on niiske ka meie nina ega hakka näiteks nuuskamisel kuivusest veritsema."
Kuidas on lood prillikandjatega?
Üsna paljud meist on keskeaks lugemis- või arvutiprilli soetanud ja osa on kandnud miinusprille lapsest peale. Kuidas nüüd edasi?
"Kui inimene on miinusprillikandja, siis miinus hakkab aastatega järjest vähenema – selline inimene ei taha eraldi lugemisprille, vaid pigem tõstab prilli ninalt üles ja vaatab ilma. See on miinuse suur eelis ehk tema suur pluss," selgitab optometrist Jaanika Kont. "Kui varem pole prille olnud, inimene on hästi näinud, siis neljakümnendates, mõnel ka varem, halveneb nägemine kõigepealt lähedale. Kui see läheb +2 või +2,5 peale, hakkab vaikselt muutuma ka kaugele vaatamine – seega ühel hetkel oleme paremaks nägemiseks sunnitud panema prillid nii lähedale kui ka kaugele vaatamiseks."
