Kodu on ehitatud looduspuhtast materjalist – pressitud liimpuitpalkidest. Maja on loodusega võimalikult terviklikult seotud. Nii valmiski uus kodu kahe korruse kõrguse klaasfassaadiga, mis lubab end elutoas tunda ümbritseva puudesalu osana.
Disainibürool Iseasi on kogemusi erinevates valdkondades meditsiiniseadmest mööblini, elektroonikast puitmaja arhitektuurini ja tuulegeneraatorist töökeskkonna revolutsioonini.
Lugeja küsib: „Meie majas on paljud ehitanud kinni oma rõdud. Kahjuks on seda igaüks teinud iseenese tarkusest ja maja näeb kokkuvõttes välja inetu. Osa rõdusid on lahtised, osa klaasidega, mõned suvalist värvi puitraamidega.
Triibuvineeri idee tekkis Helen Teigaril Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppides 2013. aasta sügisel, viimase kooliaasta algul – tegu oli lõputööga, mida praegugi ERMi konverentsisaalis näha saab: seelikutriibuline kõnepult.
Puitpõranda või terrassi õlitamist peetakse ohutuks koduseks remonditööks, millega vaat et igaüks hakkama saab. Ent see tegevus võib kaasa tuua üsna suure pahanduse.
Ideaalne köök on avar ja valgusküllane, kus jagub ruumi kõigeks ja kõigile. Paraku enamikus nõukogudeaegsetes paneelelamutes on köögipinda vaid 5–6-ruutmeetrit ja ka paljudes tänapäeva kortermajades on köögile jäetud vaid nurk või sein elutoast.
Siilide arvukus kahaneb kõikjal. Oma osa mängivad selles linnastumine ja looduslike elupaikade vähenemine, samuti hukkuvad nad kahetsusväärselt sageli teedel.
Hapulembestele taimedele mõeldud istutusala põhi on kaval juba hilissügisel ära teha: pika talve jooksul saab siis turvas endasse imeda kogu vihma- ja lumevee, mis taevast tuleb.