Tõsi: värvikiht majaseinal kestab isalt pojale, ent sellegipoolest tuleb millalgi hakata järgmisel sugupõlvel värvipinda uuendama. Kuid kas peab ette võtma vana värvi mahakraapimine või on tänapäeval siiski kasutada ka muid võimalusi kulunud värvikihi pinnalt eemaldamiseks? Igal värvitud pinnal hakkab värv ajapikku lahti kooruma. Sinna pole midagi parata – meie ilmastik lihtsalt ei soosi välitingimustes värvi pikalt pinnal püsimist. 1960-ndatel populaarseks saanud polümeerse põhiainega lateksvärvid on nüüd seinte välispinnal hakanud kobrutama ja kestendama. Välispinna värviuuendus tuleb teha sobiliku ilmaga. Et saada värviuuendusel korralik tulemus, tuleb eelnevalt pind hoolikalt vanast värvist puhastada. Värvitavast pinnast ja muudest tingimustest sõltuvalt kulub pinna ettevalmistustööks koguni umbes 70 protsenti kogu tööks kuluvast ajast.
Värviuuendus tuleb teha õigeaegselt
Maja uuesti värvida on hea siis, kui vana värvipind veel kobrutama ja kestendama ei ole hakanud. Selliselt toimides jääb ära aeganõudev pinna vanast värvist puhastamise töö. Kui vana värvikiht kaetakse uuega kas või ühekordselt, enne kui vana värv jõudsalt pinnalt irduma hakkab, pikendab see vana värvi pinnal püsimist tunduvalt. Halvim, mida uuesti värvimist ette võttes võib teha, on see, et jätta vana lahtine värv pinnalt korralikult eemaldamata. Vana, kestendav ja kobrutav värvikiht tuleb kaabitsatega korralikult maha kraapida. Seejärel tuleb vajaduse korral hallituse pesu ning alles siis kruntvärvimine ja uus värvikiht värvi valmistaja juhiste kohaselt. Kaabitsaid võiks olla mitu ja erinevas suuruses, ja soodsam, kui need on ka vahetatavate teradega. Samuti on olemas ka isetehtud kraape, mis sobivad igasuguste profiilpindade värvist puhastamiseks.
Vana värvi võetakse maha servadelt ka käsitsi lihvides või siis lihvmasinaga, sõltuvalt vajadusest, et ka servadesse ei jääks vana värvi jääke. Vanast värvist puhastamise töö tuleb teha „üks sein korraga“ ja koheselt peab teostama ka kruntvärvimise. Kui puhastatud seinapinda koheselt ei krundita, võib puhastamise ajal seinale ilusti kinni jäänud värvikiht hakata taas lahti kooruma. Uuesti värvimisel on oluline värvida voodrilauad otsast otsani ühekorraga, et ei jääks värvimise katkestuskohti. See on eriti oluline rõhtvoodri puhul, juhul kui sein on värvitud ülalt alla, aga mitte voodrilaua rõhtasetuse suunaliselt.
Värvitud pinna pesu lisab sellele kestvust
Värvitud pinna pesu on soovitatav teha aeg-ajalt, kui on hakanud tekkima musttäpihallitust, nõge ja muud mustust. Püstvoodri puhul peaks lisaks värvima ka voodrilaudade tagakülje, sest lauaotsad on tihtipeale maapinna lähedal ning imevad maapinnast endasse niiskust ja soodustavad puidu kõdunemist. Läbipaistvate puidukaitsevahendite puhul on hooldustsükkel 5 aastat, välja arvatud uus Tikkurila toode Valtti Plus Kesto, millele tootja on lubanud teatud toonide puhul 10-aastase hooldusvaba aja, aga läbipaistmatute värvide puhul võib hooldusvaba aeg olla isegi 10–20 aastat. Soome tootja Virtasen Maalitehdas lubab aga oma tootele „Neljän öljyn maali“ kolmekordse värvimise puhul koguni 30 hooldusvaba aastat.
Vanade hoonete puhul ei ole tavaliselt võimalik täpselt tuvastada, millist värvi on omal ajal kasutatud on, kuid asjast saab lihtsama selguse ka asjatundmatu, kui ta on endale selgeks teinud, et veepõhine värv tuleb puitpinnalt lahti latakatena, aga õlivärv heleneb ja muutub kriitjaks või krakleeks, mis näeb välja krokodillinahkse võrgustikuna. Kõige kindlam on uus värvimine teha muidugi sama tüüpi värviga mis eelmine kiht, ent igakord ei peagi selle pärast muret tundma. Veepõhise värviga võib värvida üle õlivärviga kaetud pinna, aga… NB! Mitte vastupidi!
Erandiks on Uula-toodete petroolõlivärv ja linaõlivärv, mis laialdase kasutusega traditsiooniliste värvidena sobivad korralikult puhastatud pinna puhul nii varemalt veepõhise värviga kui ka õlivärviga värvitud pindadele. Aga keeduvärvid sobivad üksnes värvimata või varemalt keeduvärviga värvitud pinnale. Värvipurgil olevate värvimisjuhistega tasub hoolikalt tutvuda. Värvimistööks sobilik ilm on selline, mis pole liigselt päikeselõõsane ega ka liiga niiske. Värvimiseks sobilik temperatuur on alates viiest plusskraadist, sõltuvalt värvist ja värvitavast pinnast. Tähtsaim värvimistöö puhul on tööturvalisus, töövahendid ja kaitsevahendid ning kvaliteetsed võõpamisained. Ja kui värvi on hangitud piisavalt, pole karta ka seda, et uut värvipütti ostes tekib värvitoonis muutus.
Ära kasuta survepesurit
Maalritöö profid eitavad igasuguseid võimsaid pinnapuhastusmenetlusi, nagu liiva- ja soodapritsi ning survepesuri kasutamist. Vana, ent siiski tugev seinavooder võib nt liivapritsipuhastuse tõttu kiudu ajama hakata. Liivapritsipuhastus sobib vaid metallile, sest puidukiukarvane pind pole sugugi sobilik uuesti üle värvimiseks. Soodaga puhastamine ei söö küll puidu pinda nagu liiv, aga uue värvikihi alla ühtki tera jääda ei tohi – seepärast ei sobi ka sooda. Survepesu veega peaks olema üldse välistatud, sest vesi tungib puidu õhulõhedesse ja värvitav pind ei saa värvimissobilikuks isegi nädalatega. Lisaks veel see oht, et välisvoodri alt võib vesi tungida ka hoone konstruktsioonidesse. Paljud heas seisundis välisvoodrid on survepesuga ära rikutud.
Lateksvärvi eemaldamine
Pinna vanast muldvärvist puhastamine on kõige lihtsam: piisab vaid korralikust harjamisest ja saabki uue muldvärvi peale võõbata – nii ongi pikaks ajaks taas hooletu. Soome firma Eko-Esko on turule toonud uue värvieemaldaja, mis toimib parimini õlivärvidega, aga sobib ka lateksvärvide eemaldamiseks. See värvieemaldaja kantakse pinnale pintsli, värvirulli või -pritsiga. Vett kasutatakse rohkesti, nii hakkab värv mullitama. Pool päeva hiljem kastetakse taas üle veega, oodatakse veidi ja taas kastetakse. Ja võibki kaitsevahenditega varustunult värvikraapimistööga alata. Usin töömees suudab selle ainega töödeldud keskmise eramu suuruse hoone seina puhtaks kaapida ühe päevaga. Töö lõpetuseks lodistatakse survepesuriga (ilma surveta!) sein üle ja edasi uue seina kallale.
Värvieemaldusaine toimib seebilaadselt, sulatades mustuse ja värvi seinapinnalt lahti. Aine kulu on nagu punamuldvärvilgi – umbes 30–40 kilo maja peale. Teine võimalus lateksvärvi eemaldamiseks on paar tundi enne värvieemaldustöö alustamist määrida sein linaõliga, mida on lahjendatud 20–30 protsendi võrra tärpentini või muu lahustiga. Uus värvimine tehakse lahustikõlbuliku õlivärviga.
Ka masinatega saab eemaldada
Värvifrees on teatud tingimustes osutunud vägagi tõhusaks tööriistaks. Näiteks Metabo värvieemaldustööriistal on võimalik värvikihi paksuse eemaldamine määratleda kümnendikmillimeetri kaupa. Naelutatud voodri puhul see töörist siiski kasutatav ei ole, kui just ei kõpsa torni või kärni abil kõik naelapead piisavalt sügavale puitu. Niisiis on see tööriist sobivaim pigem akende-ustega tegutsedes. Neljas värvieemaldusvõimalus on Rootsis toodetav Speedheater, mis on põhiliselt kasutuses just akende ja mööbli ennistamisel, aga sellega saab hakkama ka välisvoodri laudiselt värvi eemaldamisega. Tööriist toimib infrapunakiirgusega, mis sulatab lahti värvi ja laki puitpindadelt kiht-kihi haaval. Seadme võimsus on 1100 W ja ühekordselt kuumutatav pind on 310 x 125 mm. Kuumenemisaeg on siiski lühike – 15 sekundist minutini, mille kestel värv hakkab kraapimist lubavalt mullitama. Erinevaid värvi eemaldamiseks toodetud vahendeid on müügil rohkesti. Kui ükski neist toodetest ei kõlba, on üks kuldne nõuanne – vahetada kogu välisvoodrilaudis välja uue vastu, mis on juba eelnevalt kruntvärvitud.
