Koduaeda loodud võluv maastik püüab pilku lopsakate lilleniitude, suliseva vetemängu, kiviste „mägede” ja vormi pügatud mändidega.
Nooruses käisid Aivi ja Peeter pidevalt mägedes matkamas, pikad tuurid tehti Kaukasuses ja Kesk-Aasia mäestikes.
Aiapidajatel tekib alatasa küsimus, millised kasvukohad köögivilja- ja maitsetaimedele valida ning kuidas need ette valmistada. Kui muld on kehv või õhuke või aiaala väike, tasub traditsiooniliste avamaapeenarde asemel rajada kõrgpeenrad.
Ablaste tigude vastu aitab aiapidaja virkus, kavalad püüdmisnõksud ja müügil olevad vahendid.
Igal suvel on aiaomanikud hädas tigude ja nälkjatega, kes on ühed suurimad tülitekitajad igas aias.
„Kogu aeg on vaja midagi kõpitseda, see on vana maakoha paratamatus,” sõnab muusik Tõnu Timm (54) ehk Tõun, kes meeleldi keskenduks Matsalus üksnes loomingule, kui nii vaid võimalik oleks.
Siinne rahu kõlab kui tervitus – mõnekümne meetri kaugusele jääv
Mati Aiaotsa ja Helo Tamra aed pälvis võistlusel „Kodu kauniks 2016” finalistitiitli. Avatud maastiku vabadust nautiv paar kujundas niitudele ulatuva õue, kus saab jälgida nii taimede tärkamist kui taevakaare pakutavaid vaatemänge.
Kes: Mati Aiaots,
Ühes Muhumaa väärikas külas on vanavanemate pärand saanud värske ja tänapäevase näo, minetamata talule aastasadu omaseid tunnusjooni ja eripärast ilu.
Kes: kaks põlvkonda, ema Liilia Aulik ja poeg Ivo Aulik.
Mis: Simmu põlistalu, mis taastati ja kaasa
Võistluse „Kodu kauniks 2017” aasta aia preemia – 2500 eurot Bauhofilt – pälvis perekond Saare koduaed. Ulvi ja Lembit Saare võluvalt sopilises aias võiks lõputult ringi uidata, sest ikka ja jälle suudab mõni vahva detail, nutikas lahendus või kaunis vaad