Mis oleks, kui prooviks tänavu ise taimed ette kasvatada? Saagu mõtted teoks!
Taimede ettekasvatamise vajaduse tingib ennekõike meie lühike ja jahe suvi.
Mullakottides on peidus mitmesugused koostisosad, kuid taimede kasvatuseks pole lisatud midagi juhuslikku. Mida neis muldades leidub?
Aiapoodide mullaosakonnad on täis erinevas suuruses värvikirevaid kotte.
Looduse rütm on juba kord nii seatud, et taimed vajavad peale õitsemist ja viljumist ka puhkust. Selleks sobivaim on talvine pime ja jahe aeg, kui tubased tingimused ei pane taimi just teises taktis elama.
Toataimede hulgas kohtab nii looduslikke triipe kui ka juhuslikke värvimuutusi.
Variegata on enamlevinuim viide taime ladinakeelse või sordinime juures, mis tähistab värvimuutust põhiliigiga võrreldes.
Püsiva lillepeenra rajamisel tuleb arvestada taimede elueaga.
Vastavalt elueale meie kliimas jaotatakse taimed suvikuteks ehk üheaastasteks (lillherned, saialilled, petuuniad jt), kaheaastasteks (sõrmkübaralill, üheksavägine jt) ja püsikuteks (hostad, b
Jõhvikad, pohlad ja mesimurakad kasvavad edukalt ka koduaias, kui oled loonud neile sobivad tingimused ja tead, mida nad vajavad.
Mustikaliste Vacciniacea sugukonnas, kuhu ka jõhvikaperekond kuulub, on umbes 400 liiki taimi, kes kasvavad tundratest kuni
Punahuuled (Aeschynanthus) rõõmustavad silma erksavärviliste õite ja kauni lehestikuga.
Mida punahuul armastab?
Võiks arvata, et troopilised punahuuled on toataimena kasvades üsna pirtsakad, nõudes palju soojust ja niisket õhku, kuid paljud kasvatajad
Maitsetaimi saab kasvatada isegi pisikesel rõdul: ajakirja Kodu & Aed aiatoimetaja Tiina Tammet jagab nippe selle paremaks õnnestumiseks!
1. Hea pott. Vali maitsetaimede kasvatamiseks parajalt suur anum.
Iga rohenäpp on kuulnud fotosünteesist, aga kuidas see põnev protsess taimes täpsemalt aset leiab?
Aiandusest kirjutavaid ajakirju sirvides jäi ühes artiklis silma ootamatu avaldus: „Puud muudavad süsiniku hapnikuks.” Oh, sa poiss!