Tee kindlaks, et tegemist on õige rohuga ja sobiva annusega
Esimene asi on muidugi kindlaks teha, et ravim mõjutab just seda vaevust, mis parajasti valu põhjustab. Kindel tuleb olla ka selles, et näiteks mingi teise tõve vastu määratud ravimid sobiksid manustatava uue rohuga. Ravimite toimet mõjutab oluliselt ka õige annustamine.
Näiteks palavikku ravitakse õige sageli valesti mitmete põletikuvastaste ravimitega. See, et valu vastu võetakse sageli rohtu omapead, on täiesti tavaline. Valu leevendav toime niimoodi iga kord ei vähene, kuid kahjulike toimete oma võib kasvada. Alati võib nõu küsida apteegist ravimit ostes ja kui enda mõistuse või ka tuttavate soovituste järgi valitud ravimid ei aita, tuleb polikliinikutee ikka jalge alla võtta.
Kui näiteks teatud ravimi võtmine määratud ajal ununeb, kas seda võib siis tagantjärele teha?
Erinevate ravimite manustamisaegade täpsuses või paindlikkuses on väga suuri erinevusi, samas tuleb arvestada ka teiste tarvitatavate rohtude ja nende koosmõjuga. Kindlam on sedagi apteekrilt või arstilt uurida. Näiteks rasestumisvaste vahendite tabletikarpidel on juhtnöörid juhuks, kui tablett on jäänud võtmata.
Mida teha vananenud ravimitega?
Kasutustähtaja ületanud ravimeid ei tohi visata prügikasti ega lasta WC-potist alla. Vananenud ravimid võib korraga kokku koguda ja viia apteeki, kust need saadetakse ohtlike ainete hävitamise punkti. Kohtades, kus ohtlike jäätmete kogumispunkt on olemas, võib need ise sinna viia.