Perearst vangutab pead: "Kolesterool on ikka kõrgevõitu," ja lisab: "Kui toiduga hoidmine ei aita, tuleb hakata võtma tabletti." See kõlab ehmatavalt nagu ilmajaama tormihoiatus. No ei, keemiat ma küll sisse süüa ei taha! Pigem pingutan edasi, sest mul on ikka iseloomu ka: pekisemat liha ega sinki ma enam ei söö, muna ampsan ainult lihavõttepühal... Aga ei mingit kasu: kolesterooli on ikka liiast! Nüüd tablettidest ei pääse, aga nende kõrvaltoimed ajavad hirmu nahka.
Selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus Viigimaa.
Kõigepealt tuleb katsetada dieediga
Kui suur on võimalus kolesterooli veres vähendada ainult oma toitumise muutmisega?
Kui üldkolesterooli on kuni 6,5 mmol/l, siis enamasti saab dieediga näidu näiteks 5,5 peale, mis on kesk- ja vanemaealistel enam-vähem keskmine tase. Kahjuks aga ei õnnestu see kõigil, kuigi püüavad kõigest väest: söövad kolesteroolivaest toitu, võtavad kõvasti kaalust maha, on kehaliselt aktiivsed, kuid ometi kolesterooli normi ei saa. See tuleneb organismi regulatsioonist, mis mängib mõnele vingerpussi, kuid valdavalt on normi saavutamine vähese kolesterooliliia korral võimalik.
Kui aga üldkolesterooli on juba 7–8 mmol/l, siis näitavad ka minu arstikogemused, et väga vähestel õnnestub näit ainult dieediga normi saada. Siin mängib oma osa pärilikkus. Oluline on ka see, kui palju on igapäevatoidus antioksüdante, mis aitavad pehmendada veidi suurema kolesteroolisisalduse kahjulikku mõju veresoontele. Kui dieet üksi ei aita, võib lisaks proovida punase riisi preparaate, mis on natuke pehmema toimega kui kolesteroolialandajad – statiinid.
Kogu probleemi tuleks vaadata natuke laiemalt: kui pereliinis pole südame-veresoonkonnahaigusi olnud või siis väga vähe ja on elatud vanaks, ei peaks veidi suurema kolesteroolisisalduse pärast liigselt muretsema. Küll aga tuleks asja tõsiselt võtta siis, kui lähisugulaste hulgas on infarkti surnud neljakümnendates mehi.
Maks toodab eluks vajaliku
Kui inimene sööb ainult taimetoitu, milles ju kolesterooli pole, kas siis maksas toodetavast piisab?
Umbes kaks kolmandikku kolesteroolist sünteesitakse maksas. Ma ei anna siin hinnangut täieliku taimetoitluse tervislikkuse kohta, ent kui silmas pidada kolesterooli, siis ainult maksas toodetust piisab eluvajaduseks täiesti. Organism on nii kavalasti seatud, et on palju mehhanisme, mis seda kontrollivad. Seega, kui toidus on kolesterooli vähe või pole üldse, ei juhtu meiega midagi halba.
Igale inimesele on loodud kindel kolesteroolitase, mida organism püüab reguleerida: ühel on latt seatud kõrgemale, teisel natuke madalamale. Huvitav on seegi, et mõni sööb kõike, mida tahab, ka searasva, aga tema kolesterool veres on normis."
Mõnikord ravimist siiski ei pääse
Kui suure kolesteroolisisalduse korral peaks kindlasti tarvitama selle alandajaid, statiine?
Kõige keerulisem on asjaolu, et niisugust kindlat numbrit polegi olemas. Tableti väljakirjutav arst peab eelkõige lähtuma igast konkreetsest patsiendist ja tema probleemidest. Kui inimene on põdenud infarkti või on tal stenokardia, südame isheemiatõbi, peab ta kindlasti statiine võtma, isegi siis, kui kolesterooli väärtus on ainult 5 või 6 mmol/l.
Võib-olla tõesti oleme natuke kergekäeliselt statiine määranud esmaseks ennetuseks, kui südamehaigust veel ei ole, kuid kindlasti peab neid ravimeid võtma kõigi veresoonte lubjastumisest tingitud haiguste korral. Peale nimetatute veel ajuinsult, südamepuudulikkus, jalgade ateroskleroos (veresoontes on lubinaastud, jalad on külmad ja valutavad), samuti kõhuaordi aneurüsm (kotjas laiend).
Kas eakale on tabletti vaja?
Kui kolesterooli on liiast vanas eas, kas siis enam ongi mõtet eluõhtul statiine võtta?
Kui 70+ inimene tunneb muret selle pärast, et tema kolesterool on 7 või 8, kuid tema ema ja isa elasid kõrge kolesterooliga väga vanaks, ei muretseks ma südamearstina niisuguse inimese pärast üldse. See näitab, et töötavad veresooni liigse kolesterooli kahjustuste eest kaitsvad mehhanismid, mida teadlased alles uurivad.
Kui 80-aastasel on süda terve ja kolesterool näiteks 8, tasub arstil mõelda, kas maksab ravikoormust peale panna, sest vananedes töötavad maks ja neerud aeglasemalt.
Eakal võiks kolesterooli ülempiir olla umbes 7 mmol/l, aga mitte kõigil. Palju sõltub sellest, milline on pärilikkus ning kas on südamevaevusi ja kas südant on ikka põhjalikumalt uuritud, mitte ainult EKG-d tehtud.
Kõik muutub kohe, kui eakas inimene saab infarkti – siis tuleb kolesterooli igal juhul statiinidega langetada.
