Kasulikkusest pakatav astelpaju. Kasvatusnippe

Kristine Volens

EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse spetsialist

Astelpajutaim ei vaja suurt hoolt, aga siiski päris niisama ka ei kasva.

Astelpaju (Hippophae rhamnoides), keda tunti kui mõjusat ravimit juba Vana-Kreekas, leiab tõhusa terviseturgutajana aina rohkem poolehoidjaid.

Astelpaju on Eestis kasvatatavatest puuvilja- ja marjakultuuridest suurima kasvupinnaga. 2019. aasta augustikuu alguse seisuga kasvatati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel astelpaju 1948,07 hektaril, millest lausa 1437,48 ha mahedalt.

Omapärase ja tugeva maitsega astelpajumarju ei armasta kõik, aga järjest teadlikumad tarbijad otsivad neid vilju C-vitamiini pärast. Astelpajumarjade C-vitamiini sisaldus (100 mg/100 g) jääb Eestis kasvatatavatest puuvilja- ja marjakultuuridest alla vaid mustale sõstrale (150 mg/100 g). Samuti võivad astelpajupõõsad oma huvitava kuju, hõbedase läikega lehtede ning säravate kollaste või oranžide viljadega koduaias asendada nii mõndagi dekoratiivtaime.