Korteriühistu on mittetulundusühing. Selle kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek ja mitte juhatus. Üldkoosoleku pädevuses on nii põhikirja vastuvõtmine kui selle muutmine. Otsuse heakskiitmiseks peavad olema poolt vähemalt 51% ühistu häältest.
Põhikirja vastuvõtmisel ja muutmisel on selge, et see peab esindama enamuse seisukohti ja iga üksiku omaniku soove ei pruugi see arvestada. Põhikiri peab alati siiski olema kooskõlas korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingute seadusega. Seadusega vastuolus olev põhikirja punkt lihtsalt ei kehti. Kui 1/10 liikmetest leiab, et põhikirja on vaja muuta, siis saab see vähemus kutsuda kokku üldkoosoleku selle muutmiseks.
Seega on vaja koosoleku kokkukutsumiseks ja põhikirja muutmiseks leida liitlasi, kui juhatus seda ise ei tee! Alates tuleva aasta 1. jaanuarist on korteriühistud kortermajades kohustuslikud, kuid samas kaob ära põhikirja nõue. Põhikiri võib olla, aga ei pea olema. Kui põhikirja ei ole või see on tunnistatud kehtetuks, siis toimib ühistu otse seadusesätete alusel.
Mis puudutab majandusaasta aruannet, siis ka selle heakskiitmine on üldkoosoleku ülesanne ning juhatus peab selle ette valmistama. Registrile saab edastada vaid üldkoosolekul heaks kiidetud aruande versiooni. Juhatus on liikmete ees aruandekohustuslik ja seega tuleb neilt ka rahaasjades aru pärida. Kui juhatus ei täida korrektselt oma kohustusi või vassib, siis tuleb ta välja vahetada. Kui toime on pandud pettus ühistu vahenditega, siis tuleks ka politsei poole pöörduda.