Milline film teeb paksuks?

Maria Torm
Shutterstock

Külmade talveõhtute armas kaaslane on helendav teleriekraan. Linakangelaste tegudele kaasa elades pane aga tähele, et need võivad vallandada sinus vastupandamatu isu midagi suhu pista, ja nii ongi ülekilod varmad tulema.

 

Paljastame kuus varjatud ülesöömise põhjust, mille filmivaatamine esile kutsub.
 

Kurbus paneb sööma
 

Uuringud näitavad, et kurbi filme vaadates sööme rohkem. Cornelli ülikooli uurimuses selgus, et inimesed, kes vaatasid sentimentaalset pisarakiskujat, sõid soola- ja rasvarikast popkorni 36% rohkem kui need, kes vaatasid romantilist komöödiat.

Negatiivsed emotsioonid meelitavad inimesi sööma asju, milles on rohkem suhkrut või rasva. Just seetõttu tasub eelistada pigem komöödiate kui tragöödiate vaatamist.

 

Liigne valik on hukutav
 

Mitmekesisus võib küll anda elule vürtsi, kuid see võib viia ka liialdamiseni. Samas uuringus leiti, et kui kausis on kümmet värvi nööbikomme, siis sööme neid ühe tunni jooksul 43% rohkem võrreldes sellega, kui eri värve on ainult seitse. Teadlased arvavad, et värvide ja lõhnade paljusus erutab, mistõttu me sööme siis rohkem.
Seega hoia filmi vaadates magusate näkside valik tagasihoidlik. Selle asemel pane valmis võimalikult erksavärvilise sisuga juurviljakausike.

 

Suuna tähelepanu mujale
 

Harjumuspäraste vaatepiltide ja lõhnade ettekujutamine võib aidata magusaisu kontrolli alla saada. Flindersi ülikooli teadurid andsid igale katsealusele šokolaaditahvli, paludes neil ette kujutada, kuidas see võiks maitsta, ning seejärel keskenduda tuttavale vaatepildile või lõhnale, mis ei ole seotud toiduga. Katsealuste isu muutus hetkega poole väiksemaks.

Teadlased selgitasid, et kui suudame kujutluspilte söögist kõrvale suunata, väheneb ka ahvatlus süüa. Nii tasub linakangelaste õhtusöögistseeni pingsa jälgimise asemel pigem korraks tõusta ja ringutada ning mõelda hoopis sellele, kas oled päeva jooksul küllalt vett joonud.

 

Süüa tasub üksi
 

Tähtis pole ainuüksi see, mida me sööme, vaid ka see, kellega koos me sööme. Enamik inimesi sööb üksi lõunatades tervelt kolmandiku võrra (!) vähem. Ja mida rohkem on lauanaabreid, seda enam süüa vohmime. Näiteks kahe kaaslasega lõunatades sööb enamik inimesi 47% rohkem.
Uuring näitab ka seda, et 70% suurema tõenäosusega valime sama toidu, mida teeb inimene, kellega koos lõunatame.
Järeldus: enne ühist filmiõhtut tasuks kõht täis süüa, sest siis saab ahvatlustele kergemini vastu panna.

 

Petlik klaasisuurus
 

Suurem osa inimesi joob madalast ja laiast klaasist kuni 77% rohkem kui kõrgest ja kitsast. Niisamuti valab enamik inimesi madalasse laia klaasi rohkem jooki.

Me kaldume keskenduma silindrilise eseme kõrgusele, mitte laiusele, leiavad teadlased.
Tasub teada, et paljud joogikohad on sellele saladusele jälile jõudnud ning madalad klaasid minema visanud, et alkoholi pealt kokku hoida.
Tee kodus inventuur ja vaata, milliseid klaase sa kasutad, ja vaheta vajaduse korral igapäevases kasutuses olevad madalad kõrgete ja kitsaste vastu.

 

Pea pikivahet
 

Šokolaadi hoidmine käeulatuses on arutu söömise peibutus. Kui tõstad selle vähemalt kahe meetri kaugusele, nii et pead maiuseni jõudmiseks püsti tõusma, näksid seda vähem. Vahemaa on piisav selleks, et panna endalt küsima, kas sa tõesti tahad veel üht tükki šokolaadi.
Huvitav on tõdeda, et inimesed, kes jätavad kommipaberid vaatevälja, söövad poole vähem maiustusi kui need, kes viskavad tõendusmaterjali prügikasti.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid