„Kuule, ma toon sulle peotäie pihlakaid mekutada!” on minupoolne pakkumine augusti lõpus või septembris aeda sattunud külalisele. Enamasti ei väljenda kostitatav vähimatki vaimustust ja püüab mõne kiiresti väljamõeldud küsimusega minu tähelepanu mõrudelt pihlakaviljadelt mujale suunata. Kui mul siiski õnnestub meelitada teda paari vilja maitsma, siis kerkib tema näole ehe hämmeldus. „Kas need on punased sõstrad?” küsib ta arusaamatuses ja uurib tähelepanelikult peos olevaid vilju. „Ei ole. Need on pihlakad,” vastan mina.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus