Mahlategu algab tavaliselt juba esimeste marjade ja õunte valmimisega. Õunad on mahlateoks valmis, kui südamikus olevad seemned hakkavad pruunistuma otstest. Seejärel tuleb õunad ettevalmistustööna pesta ja puhastada ning purustada. Mahlapressi presskorvi asetatakse tavaliselt filterkott ja seejärel kallatakse sinna eelpurustatud õunamass. Parema tulemuse saavutamiseks survestatakse purustatud õunamassi vähemalt 2-korda. Peale seda mahl vajadusel järel-filtreeritakse ja kuumutatakse 78-84 kraadini ning villitakse koheselt mahla säilituskottidesse. Mahla säilituskottides säilib mahl 1-2 aastat ning peale avamist tuleks ära tarvitada 14-päeva jooksul. Säilituskottide paremini ladustamiseks ja hiljem mugavaks kasutamiseks võib need pakendada spetsiaalsesse kartongist karpi.
5 nippi hoidiste tegemise õnnestumiseks:
1. Puhtuse hoidmine
Et mahla ja hoidiste tegemine õnnestuks on esmalt väga oluline puhtus – viljad ja marjad tuleb enne purustamist hoolikalt pesta ning plekilised kohad eemaldada. Samuti hoida puhtana mahlategemise tarvikud ja purgid, pudelid ning kaaned steriliseerida.
Purkide steriliseerimise üheks võimaluseks on tõsta purgid pärast pesemist suud allapoole ahjurestile ja kuumutada 20 minutit 100 -120 kraadises ahjus. Teine võimalus on asetada purgid 10 minutiks keevasse vette.
2. Kiire jahutamine
Suletud purgid tuleb jahutada kiiresti, et tagada hoidiste hea säilivus, maitse ja värvus ning vältida vitamiinide kadu. Temperatuurimuutusega tuleb olla ettevaatlik ja vältida purkide asetamist külmale pinnale, sest nii võivad need kergesti puruneda.
3. Vitamiinid purki
Hoidise toiteväärtus on seda suurem, mida tervemana marjad või viljad purki pannakse. Riivimine ja purustamine vähendab vitamiinide ja mineraalainete sisaldust, kuna osa marjades ja viljades olevast mahlast läheb kaduma.
Vasest, tsingist ja malmist keedunõud soodustavad vitamiinide lagunemist. Seetõttu on soovitatav kasutada roostevabast terasest, tulekindlast klaasist või emailitud keedunõusid. Vitamiinide kadu soodustab ka keetmine lahtises või halvasti suletud keedunõus. Vitamiinide hoidmiseks tuleb vältida ka kuumutamist kõrgel temperatuuril. Sobivaim temperatuur on 75-100 kraadi.
4. Hoidiste säilitamine
Kui hoidised on maha jahtunud, siis tuleb kontrollida, et kaaned on korralikult sulgunud. Hoidiste säilitamiseks on kõige sobivam kelder või ruum, mis on puhas, jahe, pime ja kuiv. Tasub meeles pidada, et isetehtud hoidiste säilivusaeg on üldjuhul kuni aasta. Märgi hoidistele kindlasti ka nende valmistamise aeg.
5. Toormahl sügavkülma
Kuumutamata toormahla säilitamiseks sobib ka sügavkülmutamine. Pane toormahl kas plastpudelitesse – või kottidesse ja külmuta ühekordse kihina. Maitseomaduste säilimiseks on soovituslik sulatada aeglaselt toatemperatuuril.
Isetehtud hoidistega saad ka oma sõpru tähtpäevade puhul või külla minnes üllatada. Kaunista purke pitsi, kanga, paela või käsitööpaberiga ja kujunda purgile ka omanäoline silt.
Juba meie vana-vanemad teadsid, et värske mahl, ja eriti just õunamahl, ennetab südamehaigusi; parandab lihaste toonust ja naha tervist; normaliseerib veresuhkru taset; seemned sisaldavad joodi ja vitamiini B17, mida kasutatakse tänapäeva meditsiinis alternatiivse vähiravimina, jne. Oma kodu marjadest ja õuntest värske mahla hurmav maitse on elamus, mis ei unune.
Kõik, mis marjapõõsastelt ja viljapuudelt kohe kõhtu ei mahu, tee sisse. Konserveeri, auruta mahla, sügavkülmuta, keeda moosiks. Tänu ja rahulolu saabub talvel.