Sel sügisel on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 teatatud ligi kümnest seentega seotud õnnetusest, millest kolme puhul suunati helistaja edasi haiglasse. Näiteks sõi täiskasvanud mees tundmatuid seeni, mille tagajärjena avaldusid hallutsinatsioonid, iiveldus ja kõhuvalu. Samuti pidi seedehäiretega haiglasse pöörduma perekond, kes enda arvates tarbis eelmisel päeval toiduks puravikke. Oksendamise ja kõhuvaluga tuli haiglasse toimetada laps, kellele vanaisa andis metsas enda hinnangul maitsta haavapuravikku.
„Nii metsas oleva hämara valguse kui eaka inimese põdurama silmanägemise tõttu on seente segiajamise risk kõrgem. Seega on oluline, et metsas korjatud seened enne ära söömist korralikult üle vaadatakse,“ ütles mürgisteabekeskuse juht Mare Oder, kelle sõnul tuleks seenel käies alati lähtuda reeglist, et tundmatud seened peavad jääma metsa ning neid ei tasu kindlasti maitsta.
„Eriti lihtne on segamini ajada valgeid seeni. Sealhulgas tasub ka seente ostmisel olla veendunud, et müüdav seen on ikka sajaprotsendiliselt tuttav,“ ütles Oder, kelle sõnade kohaselt võivad ka seenemüüjad korjamisel vigu teha.
Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad peale korduvat seene tarbimist.
Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles 4-24 tunni möödudes ning nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.
Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.
Mürgistest närvisüsteemi toimivatest seentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistuse nähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, ent mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662.
Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust.
Sümptomid algavad üldiselt 30 minuti kuni 2 tunni jooksul ja leevenduvad 3-4 tunniga. Lisaks võib peale mõnel inimesel peale seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud ka lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud (hiidpunalehik, kevad-punalehik) ja puravikud (saatana-kivipuravik, tamme-kivipuravik).
Lisaks mürgiseentele leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi. Sellisteks seenteks on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või 5 päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus higistamine, peavalu ning erinevad seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega.
Mürgistusinfoliinile helistamine on mõistlik isegi juhul, kui peale mürgise aine neelamist esialgu midagi ei juhtu või mürgi sattumine organismi pole kindel.
