Vannituba korda ja puhtusest särama

Eveli Uibomets
K-rauta Tondi kaupluse juhataja
Shutterstock

Vannituba on kodu üks väiksemad ja samas aktiivsema kasutusega ruume, mis vajab pidevat hoolt. Vannituba kui niisket ruumi ohustab hallitus ning seal tekib igasugu pritsmeid, mis satuvad erinevatele pindadele. Isegi kui pesuruumi iganädalaselt koristada, tuleb seal mõne kuu tagant ette võtta ka suurem puhastus.

Ennetustöö potis

Tualettpotti tuleb puhastada igapäevaselt ja seda mitte ainult esteetilisel kaalutlusel, vaid hügieeni tagamiseks, kuna muidu võib see muutuda koledaks bakteripesaks. Seda saab pisut ennetada, kui lisada puhastusvahendit regulaarselt loputuskasti või kasutada poti ääre külge kinnitatud loputuskapsleid või -tablette.

Potti tuleb sageli harja ja spetsiaalse kodukeemiaga põhjalikult puhastada ning paljudes kodudes tuleb teha potile ka ­katlakivi eemaldust. Kui poti sisemust võiks pesta harjaga, siis poti ülejäänud pindu, alates prill-lauast ja lõpetades loputuskasti nupuga, võiks puhastada lappidega, mis on kasutusel ­ainult selleks otstarbeks ja millega näiteks hiljem vanni ega põrandanurki ei küürita.

Ka potiharja tuleb regulaarselt pesta ja seda mõnikord ka välja vahetada. Samuti võiks lisada harja hoidikusse pisut ­puhastusvahendit ning pesta kord nädalas harja hoidik korralikult kuuma vee ja tõhusa kemikaaliga puhtaks.

 

Tähelepanu segistitele ja äravoolule

Dušikabiine leidub Eesti kodudes sagedamini kui vanne. Need tuleks pärast iga kasutamist kuuma veega seebipritsmetest puhtaks loputada. Aja jooksul koguneva veesette eemaldamiseks võiks kasutada klaasipuhastusvahendit, lasta sel pisut mõjuda ning seejärel pehme mikrokiudlapiga puhastada ja kuivatada. Muid plekke, näiteks seebi- ja šampooni omi, võib eemaldada nõudepesuvahendi ja svammiga. Kui seintele on tekkinud katlakivi, saab sellest lahti kas katlakivieemaldaja või kerge äädikalahusega.

Kui kodus on vann, tuleb ka see pärast iga kasutuskorda ­puhastada. Üldjuhul ainult loputamisest ei piisa: ka svamm ja ­puhastusvahend tuleks appi võtta. Akrüül- ja emailvannid on kriimustamise suhtes väga tundlikud, seega tuleks ­vältida ­karedat käsna. Vahendi võiks jätta mõneks minutiks mõjuma ja seejärel loputada hoolikalt kuuma veega. Kui veepritsmed kipuvad jätma vanni seintele setteid, tuleks vann pärast pesemist pehme lapiga kuivatada. Samamoodi saab puhtaks ja läikivaks ka keraamilise kraanikausi.

Loomulikult vajavad puhastamist ka segistid ja dušiotsakud. Selleks võib mässida otsaku ümber äädikalahusesse kastetud froteerätiku, lasta pool tundi mõjuda ning seejärel loputada.

Kuna äravoolukohtadesse kipub kogunema juuksekarvu ja mustust, tuleb need mõnikord lahti võtta, mustus füüsiliselt ­eemaldada ning kõik detailid pesta ja desinfitseerida. Kergemaid ummistusi saab ennetada suure survega kuuma vee ja toru­puhastusvahendiga, samuti võib kasutada soodat koos ­tulikuuma veega.

 

Plaadid ja vuugid läikima

Vannitoa seintel ja põrandatel on enamasti keraamilised plaadid, mida saab võrdlemisi hästi puhastada, aga sellegi töö puhul on omad nipid. Üldiselt saab pritsmetest ning mustusest jagu kas spetsiaalselt selleks mõeldud kodukeemiaga või nõrga söögiäädikalahusega. Kindlasti tuleb mõlemaga toimetades kasutada kummi- või kilekindaid. Rasvaplekke, mis võivad tulla näiteks laialivalgunud seebist, on kõige lihtsam eemaldada nõudepesuvahendi ja svammiga. Väga praktiline on vannitubade koristamisel aurupuhasti. Kuum aur on sedavõrd tõhus, et iga kord pole tarvis kodukeemiat appi võttagi.

Keraamiliste plaatide vuugid on enamasti heledad ja nende puhastamine on märksa keerukam. Hea nipp on ­koristades ­kasutada vana hambaharja, millega saab kanda vuugile söögi­sooda ja äädikalahuse segu. Kui vuuk on väga määrdunud, võiks jätta selle segu natukeseks ajaks mõjuma, seejärel tuleb loputada vuugid puhtaks.

 

Võitlus hallitusega

Eelkõige tuleb hallituse teket ennetada, selleks on vajalik hea ventilatsioon. Kui ventilatsioonis on puuduseid, tuleb vannituba pidevalt õhutada ja seisma jäänud niiskusest jagu­saamiseks kasutada põrandakütet või muud kuivatus­lahendust. Dušikabiini uksed võiks hoida avatuna, kui keegi parasjagu dušši ei võta.

Kui ennetustööst hoolimata hakkab vannitoas mõni pind ­täpiliseks muutuma, tuleb kohe sekkuda. Hallitusseeni ­hävitavad spetsiaalselt selleks mõeldud vahendid, tavalise ­kodukeemiaga hallituse vastu ei saa. Kuna tihtilugu kipuvad hallitama just silikoonitud pinnad näiteks seina ja ­kraanikausi või seina ja dušikabiini vahel, siis tuleks hallitus­kahjustusega ­silikoon välja lõigata ja selle asemele uus paigaldada. Kasutada võiks ka spetsiaalseid hallitust tõrjuvaid kemikaale, aga nendel on pigem ennetav efekt. Juba tekkinud hallitust enamasti silikooni pealt maha pesta ei õnnestu.

 

Asjad peitu

Vannituba on väike ruum, mis näitab igasuguse segaduse kergesti välja. Ka pole seal tavaliselt ülearu palju panipaiku, seega tuleks olemasolevaid nutikalt kasutada. Sahtleid ja kappe korrastades võiks kasutada väikseid läbipaistvaid karpe, mis aitavad esemeid sorteerida, üles leida ja segadust ennetada. Nii on lihtsam tuvastada ka kreemitopse ja muud kosmeetikat, mida enam ei kasutata ja mis võiks leida tee prügikasti.

Üha trendikam on panna hoolduskosmeetika, näiteks šampoonid, dušigeelid ja kehakreemid, ühesugustesse ­dekoratiivsetesse pudelitesse – nii saab need jätta avatud riiulisse, kummuti peale või vanni äärele.

Ka tekstiilide puhul võiks eelistada sama värvi või materjali, et ei tekiks põhjendamatut visuaalset müra. Kuna ­vannitoa tekstiilid, eriti põrandavaip, saavad palju niiskust ja erinevaid pritsmeid, siis tuleks neid sageli pesumasinas pesta ning kindla aja tagant välja vahetada.

Kui vannituba on puhas ja korras, mõjutab see meie emotsioone: päev algab ja lõpeb paremini.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid