Puu- ja elektrikerise kividel ei ole muud vahet kui fraktsiooni ehk suuruse erinevus, ütles Saunamaailma müügijuht Meelis Gross. „Elektrikerisel kasutatakse väiksemaid kive kui puukerisel,” selgitas ta. Põhjus on lihtne: kuna elektrikerisel peavad kivid mahtuma tennide vahele, siis sobivad sinna väiksemad kivid, suured tihtipeale sinna ei mahu ja kui neid hakata suruma, siis nad hakkavad kerise kütteelementi lõhkuma. Puukeristel tuleb panna alla suuremad kivid ja peale väiksemad, soovitas Ando Pärisma OÜ-st Kerised. See tagab parema õhuliikumise kivide vahel.
Kivide valik on lai
Kivide valikul tuleb arvestada kivi tihedust, vastupidavust, värvi, leiliandmise omadusi ja tervistavate mineraalide sisaldust. Saunamaailmas on pakkuda 14 kivisorti. Kõik, mida kerisele panna, ei ole aga kivimid, vaid leidub nii tööstuslikult toodetud keraamilisi kive kui ka malmist valatud kuule.
Kõige enam kasutatav tavaline hall kerisekivi saadakse kahest kivimist: perodontiidist ja oliviindiabaasist. Peamine erinevus nende vahel on kivimi oliviini sisalduses. Kivide tihedus on erinev ja sellest tulenevalt erineb ka kivide vastupidavus.
Enamus kerisekive tuuakse Eestisse Soomest, vähe ka Karjalast. Karjala kivid on saadud lõhkamise teel, mis tähendab, et neis kivides on palju mikropragusid, mis küll silmaga näha ei ole, kuid lühendavad kivi kasutusaega. Mõni aeg tagasi müüdi Eestis ka värvilisi Türgi kive, kuid need olid väga pehmed ja ei kestnud, mistõttu neid ei soovitata.
Pärisma sõnul ei saa kivi järgi öelda, millise kiviga saab teravama ja millisega mahedama leili. Ümaral kivil on korrapärasem aururuum ja seetõttu annavad need kivid pehmema leili. Ümarad kivid saadakse murtud kivide trummeldamise teel. Kuna mikropragudega kivid on trummeldamise käigus ära lagunenud, siis on ümarad kivid dekoratiivsed, murtud kividest kvaliteetsemad ja kestvamad. Samuti mängivad ümmargused kivid vähem. Hind on neil murtud kividest kordades kallim.
Keraamilised kivid kestavad kauem
Kerisekivide vahel on valida lisaks looduslikele kividele ka tööstuslikke, milleks on keraamilised kivid. Keraamilisi kive toodetakse teatud saviühenditest ja neid tunneb ära eelkõige välimuse järgi – sageli on neil sissepressitud muster. Nende vastupidavus on suurem kui looduskivil, mistõttu sobivad nad eriti spaadesse ja ühissaunadesse, kus keris on hommikust õhtuni kuum. Sellised kivid on ka kallimad.
Kui otsida loodusest oma kerisele kive, peab lähtuma kivi struktuurist – kõik kivid peavad olema sama struktuuriga. Pärisma sõnul ei ole vahet, mis värvi kivi on, kas punane või sinine, tähtis on, et nad oleks sama tugevusega. Kõik sinised kivid ei ole alati samast materjalist ja tugevamad sinised teevad pehmematest sinistest kivipuru. „Graniiti, marmorit ja voolukivi omavahel kokku ei pane,” märkis ta.
Kerise ilmestamiseks on dekoratiivkive, mida laotakse kerisele ainult pealmisteks kihtideks. Pärisma sõnul ei ole dekoratiivkivide kasutamine kodusaunades eriti levinud, vaid see on peamiselt spaade teema. Põhjuseks on hind – sellised kivid võivad maksta sageli sama palju kui keris ja hinda kuuldes kaob ka huvi. Grossi sõnul maksab suurem kerisetäis jadeiidist kive 4000 eurot ja on väga ilus, kui see roheliselt helendab. Selliseid keriseid soetavad endale rikkamad ärimehed.
Kivid vajavad regulaarset vahetust
Kerisekive peab regulaarselt uuendama. Uuendamise intervall sõltub kivist ja sauna kasutustihedusest. „Soovitatavalt vahetatakse kive kord aastas,” ütles Pärisma . „Kive võib ümber laduda ja vahetada. Kui sauna tehakse väga harva, vaid paar korda aastas, oleks mõistlik vahetada kive kolme aasta tagant.”
Kivide eluea lõppemisest annab märku kerise alla või ümbrusse tekkiv kivipuru, mis on märk kivide pehmenemisest ja pudenemisest. Kui kolde laele ladestub kivipuru, toimib see soojusisolatsioonina ja keris ei saa kuumust edasi anda. Köetakse rohkem, et sooja saada, kuid sellega põletatakse hoopis keris läbi.
