Lääne- ja Põhja-Eesti paestel aladel kasvab metsmaasika kõrval ka muulukas F. viridis, mida võib kasvatada samuti koduaias.
Muulukas erineb metsmaasikast oma magusamate ja õrnroosakate viljade poolest, mille korjamisel tupplehed ei eraldu marjast.
Plaanid oma aeda ilupõõsastega ilmestada? Järgnevalt häid näpunäiteid!
Põõsaste istutamise ABC
1. Et kõik puittaimed pannakse maha aastakümneteks, tuleb nende kasvukohta hoolikalt valida.
Maguskirsipuu on kultuur, mis kindlalt kuulub meie koduaeda. Mis võiks olla aias veel ilusam kui kevadel valges õitemeres lõhnav ja mesilastest sumisev kirsipuu.
Maailmas on rahvaid, kelle jaoks on nende õitsemise aeg väga eriline ja püha.
Lastele meeldib sahisevates lehehunnikutes mängida, mis on ka tore, kuid õnneks saab sügislehti aiamaal veel mitmel muul moel aia heaks ära kasutada.
1. Sega komposti hulka. Puulehed on kasulik materjal täisväärtusliku komposti saamiseks.
Kui pojengid ei taha hästi õitseda, pole nad saanud suve teisel poolel järgmiseks aastaks korralikult valmistuda.
Pärast õitsemist tuleb närbunud õied kindlasti ära lõigata, et need ei alustaks seemnete kasvatamist, millega kurnavad asjatult taime.
Õiev
Need punaste, roosade või valgete suurte kaunite õitega uhked taluaedade klassikud lausa kutsuvad end imetlema. Kes kord on nakatunud nn pojengipisikusse, see enam ei parane.
Pojengi kasvatati juba 1.
Pojengid jõudsid mõisaaiast taluaedadesse ilmselt juba 20. sajandi alguses. Inimesi, kes on päritud või ostetud talukohaga kaasa saanud roosa, valge või punase pojengipõõsa, on kindlasti sadu.