×
Saada lugu
×
Liitu uudiskirjaga
Arhiiv
AED HILISSÜGIS 2024
Kel huvi, saab ise aretada uusi põnevaid daaliasorte. Neist igaüks tähendab ainulaadset loomingut, millele võib oma sordinime anda.
Okaspuude minivorme sobib kasvatada nii väikestes kui suurtes aedades peenras, kiviktaimlas või konteinerites.
Millistest kohtadest avastada veel enne talve tigusid ja nälkjaid? Mida ette võtta, et neid vähem oleks?
AED SÜGIS 2024
On töid, mida saab teha juba sügisel, et kevadel jääks rohkem aega aiaelu nautida. Mida maha panna järgmiseks hooajaks?
On aeg teha jalutuskäik sügiseses aias ning otsida kahjustuste põhjusi, miks nii läks. Ja mida peaks tuleval aastal teistmoodi tegema. Jälgi, vaata, pildista. Talvel on aega uurida, millise kahjustuse korral on vaja sekkuda, millal võib rahulikuks jääda.
Eesti oludes on hästi kohastunud 3 sõnajalgade taimeperekonda. Neid saab koduaiaski kasvatada, kui tingimused sobivad.
AED SUVI 2024
Kellukad on oma rütmiliselt kõlava nime saanud kirikukella meenutavate, enamasti küljele või allapoole vaatavate ja kuni rippuvalt paiknevate õite tõttu.
Lopsakate suvelillede ja kohevate amplite hooldamise tõttu ei tasu siiski puhkusesõitudest loobuda. Hea aednik taimi hätta jätta ei taha, vaid leiab nende kastmiseks sobiliku lahenduse.
Ei ole sugugi liiga hilja! Ka kesksuvel võib välja otsida seemnepakid ja pista mulda kiirekasvuliste kultuuride seemneid, et värsket jaguks külmade tulekuni.
AED kevad 2024
Ebajasmiini perekonda kuulub ligi 70 liiki, paljud nendest on hübriidid, mida puukoolid vegetatiivselt paljundavad ja levitavad. Need ilupõõsad kasvavad looduslikult põhjapoolkera parasvöötmes, kuid osa pole Eestis piisavalt talvekindlad. Ebajasmiinide populaarsusele on tugevat mõju avaldanud Prantsuse sordiaretaja Victor Lemoine (1823–1911), kelle aretatud sordid on tänaseni hinnatud.
Aiakujunduse reegleid järgides peaks aed olema kogu vegetatsiooniperioodi õites. Tegelikult on seda aga ainult püsikuid kasutades väga raske saavutada, sest mingitel hetkedel tekib õitsemisse vahe, mil väga palju püsikuid ei õitse. Selliseid perioode aitavadki täita suvel ja sügisel õitsvad sibullilled.
Üha enam on aednikke, kes tahavad oma oskusi proovile panna eksootilisemate viljade, nagu meloni, arbuusi või muskaatkõrvitsa kasvatamisel. See on meie kliimas täiesti võimalik, teada tuleb vaid mõningaid kasvatamise eripärasid.
AED VARAKEVAD 2024
Aiaomanikuna igatseme oma aeda õitsemas näha kogu kasvuperioodi vältel aprillist oktoobri lõpuni, ideaalis isegi aasta ringi. Eesti kliimas on seda unistust raske ellu viia, sest talv on meil karm. Kuid leidub siiski ka selliseid õitsejaid, kes lund ja külma trotsides õilmitseda suudavad. Kevadistel sibullilledel on aiakujunduses kanda väga tähtis roll, sest siis pole enamik püsikuid veel ninagi maa seest välja pistnud.
Talv algas seekord juba novembri keskel (2023) ning esimesed kuud olid keskmisest külmemad. Samuti ei saanud kurta lume vähesuse üle, pigem oli seda palju ja seepärast võib ka talvekahjustusi esineda tavapärasest enam.
Varakevad enne pungade puhkemist on paljude ilupõõsaste lõikamise aeg. Selle peamine eesmärk on põõsa elujõu ja rikkaliku õitsemise tagamine, sest lõikamata põõsad vananevad kiiremini ega õitse enam nii külluslikult.
AED TALV 2024
Ploomi- ja kirsipuud on armastatuimad puuviljakultuurid eestlaste koduaedades. Enamik meist hindab eelkõige nende maitsvaid ja kõrge toiteväärtusega vilju, ent milliseid sorte eelistada?
Varakevadised õitsejad – adoonised, koerahambad ja kolmiklilled – pakuvad silmailu aastateks, kui on õnnestunud aias neile sobivad kasvutingimused pakkuda.
Kui mõnes Eestimaa aias võib leida lausa väikesi õitsvaid alpikannivälju, siis neid kasvatada pole sugugi lihtne.
AED SÜGIS 2023
Käärid on aedniku parimad sõbrad ja neid tasub iluaias kasutada julgelt. Siiski peab teadma, mida, millal ja kui palju võib lõigata.
Kanarbikud – pehmed, kohevad, värvilised ja pika õitseajaga padjakesed nõmmeaias. Nende õites leiduv nektar meeldib meetoidulistele putukatele.
Kõledal ajal saab suverohelust luua troopiliste toataimedega. Kujunda oaas, kus amplitest ripuvad lopsakad liaanid.
AED HILISSÜGIS 2023
Käärid on aedniku parimad sõbrad ja neid tasub iluaias kasutada julgelt. Siiski peab teadma, mida, millal ja kui palju võib lõigata.
Kanarbikud – pehmed, kohevad, värvilised ja pika õitseajaga padjakesed nõmmeaias. Nende õites leiduv nektar meeldib meetoidulistele putukatele.
Kõledal ajal saab suverohelust luua troopiliste toataimedega. Kujunda oaas, kus amplitest ripuvad lopsakad liaanid.
AED SUVI 2023
Selleks et aed kestaks ega vajaks pikki töötunde, tuleb eelistada üsna vähenõudlikke, kuid pikaajalisi püsikuid.
Jõhvikad, pohlad ja mesimurakad kasvavad edukalt ka koduaias, kui oled loonud neile sobivad tingimused ja tead, mida nad vajavad.
Hea on nautida kevadisi vägitegusid aias ja tunda tehtust uhkust, samas võiks juba tuleva aasta peale mõelda. Vähemasti mõelda, kui tegutseda ei jaksa. Just nüüd on parim aeg teha tutvust haiguste ja kahjuritega, kes samuti aiast rõõmu tunnevad.
AED KEVAD 2023
Paljusid aednikke köidab võimalus luua unikaalne uus taimesort. Mitmel pool maailmas kasutatakse koolides taimede paljunemise selgitamiseks just päevaliiliaid, kelle ristamine on jõukohane isegi lastele. Päris oma sordini jõudmiseks peab mõnevõrra siiski kannatust varuma.
Aiakujundus on alati tugevalt mõjutatud meid ümbritsevast väliskeskkonnast. Äärmuslikud ilmaolud pikkade põuaperioodide ja kuumalainetega on pannud paljude aednike kannatuse proovile.
Maikuu on paras aeg, et mulda pista mõned kõrvitsaseemned. Kõrvits ei tähenda ammugi enam 30kilost vilja, mille raskuse all käru lagunes ning mida tervikuna ei jõudnud keegi kevadeks ära süüa.
AED VARAKEVAD 2023
Kui sibullilled kõrvale jätta, ei ole varakevadisi õisi aias just üleliia. Seda hinnalisemad on need puittaimed, kes sel ajal õieilu pakuvad ning oma väheldaste mõõtmetega iga aeda kaunistavad.
Aiapidajatel tekib alatasa küsimus, millised kasvukohad köögivilja- ja maitsetaimedele valida ning kuidas need ette valmistada. Kui muld on kehv või õhuke või aiaala väike, tasub traditsiooniliste avamaapeenarde asemel rajada kõrgpeenrad. Nende ettevalmistamine on küll töömahukas, aga hilisem taimede kasvatamine vähem vaevanõudev.
Imeliselt õitsev aed on paljude aiakujundajate ja aiaomanike unistus. Kuidas saavutada hea tulemus ja millised taimed selles kõige suuremat rolli mängivad?
MINU AED TALV 2023
Toataimed vajavad samuti talvist puhkehetke. Alati ei pruugi nende hävimisele saatuslikuks saada kahjurid, vaid hoopis keerulised eluolud ja liigne armastus.
Karusõrg meelitab ligi liblikaid ja muid meetoidulisi putukaid, sobides suurepäraselt rohealade elurikkuse tõstmiseks. Ent kas meie oludes külmaõrn karusõrg nüüdse püsilillena kuulutab ka siinse kliima soojenemist?
Otstarbekas on endale selgeks teha, millist tüüpi seemneid taimeriigis leidub ja kuidas toimub taimede paljundamine just seemnete tüübist lähtuvalt.
MINU AED TALV 2022
Hea on kombineerida püsikuid omavahel nii, et üle kogu peenra on hea struktuuriga taimed, kelle vahel kasvavad püsikud. Nad ei püsi küll läbi talve dekoratiivsena, ent aiailu jätkub palju pikemaks.
Juba enne esimest lumesadu tasub aias ringi vaadata ja plaane teha, kuhu lükata teeradadele kogunenud lumi. Tegelikult tuleb seda arvesse võtta juba aia planeerimisel, ent tihti on sel hetkel silme ees õierohked peenrad ja suvine värvidemäng aias.
Iileksitest saab rajada suurepäraseid hekke, seejuures madalamad liigid sobivad kenadeks ääristaimedeks. Advendiaja lähenedes punutakse aga iileksiokstest pärgi ja vanikuid.
MINU AED SÜGIS 2022
Kliimaolud on soodustanud erinevate kahjurite teket ja levikut, mistõttu tuleb aeda hästi hoolega koristada, et järgmisel hooajal oleks vähem probleeme.
Vahekultuurid ehk haljasväetised on taimed, kes külvatakse põhisaagi koristuse järel koduaias nii peenramaale kui ka kasvuhoonesse, et parandada mullaviljakust, vähendada umbrohtumust ning haigustekitajate levikut.
Maguskirsipuu on kultuur, mis kindlalt kuulub meie koduaeda. Mis võiks olla aias veel ilusam kui kevadel valges õitemeres lõhnav ja mesilastest sumisev kirsipuu.
MINU AED SUVI 2022
Suurimasse sibullillede perekonda Allium kuuluvad ka erandlikud sinised, kollased ja n-ö rohelised laugud. Neist söögiks sobivad laugud võiksid kasvada läbisegi ilutaimedega, sest vänge lõhn aitab eemal hoida kahjureid.
Aia ilme rikastamiseks ei pea tingimata rajama lilleniitu. Piisab, kui vähem või kohati üldse mitte muru niita. Siis võib see muutuda rohelisest vaibast täiesti omaette vaatamisväärsuseks – lillemuruks.
Taimedel on väga suur emotsionaalne mõju. Eriti kui nad on valitud peenrale, aeda või istutusalale oskuslikult. Sobiv taimevalik ja -kombinatsioon pole üksnes ilus, vaid võib olla ka peaaegu hooldusvaba.
MINU AED KEVAD 2022
Selleks et mesimurakat kui põhjapoolkera jahedat kliimat eelistavat taime dekoratiivse ja saagikana kasvatada oma koduaias, on vaja teda tunda.
Kõiki aianurki ei tasu puhtaks kasida. Siis säilitad siilidele, kes hävitavad tigusid ja muid kahjureid, sobiv elukeskkond.
Daaliad on ajast aega kaunistanud meie koduaedu ja lummanud paljusid oma uhkeldava jõulise hoiakuga.
MINU AED VARAKEVAD 2022
Selleks et mesimurakat kui põhjapoolkera jahedat kliimat eelistavat taime dekoratiivse ja saagikana kasvatada oma koduaias, on vaja teda tunda.
Mõrsjalill on hea valik kaasaegsete majade lõunapoolsetel terrassidel, kus pole veel jõudnud midagi varju pakkuvat kasvama hakata. Ta sobib hästi killustikuga kaetud peenrasse kõrreliste kõrvale.
Esimesed lillekesed õitsevad võidu lume sulamisega: lumekupud, lumeroosid, ümaralehine alpikann, kevadine valevlill ja harilik koerahammas. Neid ei heiduta isegi heitlikud kevadilmad ega üksikud lumesajud. Keda veel oma aeda tuua?
MINU AED TALV 2022
Üha trendikamaks muutub hüdropoonika – vesikultuur/vesiaiandus ehk taimede kasvatamine ilma mullata, kasutades selle asemel toitelahuseid.
Nii teravad tšillid kui leebed maguspaprikad on looduses pärit harilikust paprikast. Samasse liiki kuuluvad saagi maitse poolest väga erinevad sordirühmad.
Populaarsemad liigid koduaedades on luuderohulehised pelargoonid, suureõielised ehk Inglise pelargoonid ja viirpelargoonid. Nad kõik on püsikud, kes taluvad hästi kõrgeid temperatuure, aga saavad hakkama ka natuke jahedamas.
MINU AED HILISSÜGIS 2021
Aeda tasub korrastada nii palju, kui vaja. Samas aga piisavalt vähe, et jääks võimalus näha taimede põnevaid seemnekupraid, jätta lindudele süüa ja putukatele mõned talvitumiskohad. Ka kevadel jõuab vajaliku puhtaks teha.
Toataimed mitmekülgse sisustuselemendina muudavad kodu hubasemaks ning pakuvad silmailu aasta ringi. Üksjagu laia valikusse on vanade tuttavate kõrvale lisandunud vähem levinud haruldasi taimi.
Karusmarjasorte on väga erinevaid. Nende viljad võivad olla siledad, kaetud udekarvadega või hoopis karvased. Värvilt heledamad ja tumedamad punased, mustjad, kollased, rohelised, kollakasrohelised.
MINU AED SÜGIS 2021
Kui tahad maasikapeenart, kus taimed ei kasvata ainult lehti, vaid ka lopsakaid marju, pead neile looma sobilikud tingimused. Mida ette võtta? Nõu annab Arli Puukooli aednik ja juhataja Aivar Haak.
Septembri lõpupoole on paras aeg istutada koduaeda mõni toompihlakaliik iluks ning saskatoonisort viljadega maiustamiseks.
Aias askeldamise kõrval tasub nautida sügise sulnidust, kuigi oluline on mõned tööd veel ära teha, et uus aiahooaeg võiks alata kõigele kasvavale ja kasvatatavale tervislikumas keskkonnas.
MINU AED SUVI 2021
Maja või aia varjukülge sobivad eri rinnetena põõsad, püsikud ja pinnakatjad, kes täidavad maapinda aastaid, olles üsna hooldusvabad.
Suvelilled õitsevad hästi rikkalikult, kui arvestad nende vajadustega ja hoolitsed nende eest õigesti.
Kui midagi ette ei võeta, siis sobivamates elupaikades võtavad võõrnälkjad võimust. Hispaania teeteo isendeid aia ühel ruutmeetril võib olla rohkem kui poolsada.
MINU AED KEVAD 2021
Soovid suurt saaki või eelistad rohkem erinevaid maitseid? Põnevaid tomatisorte saab isegi vähese kogemuse korral edukalt kasvatada nii kasvuhoones, terrassil, rõdul kui õues pottides.
Meeliköitva lilleilu, maitserohelise ja tervislikuks salatiks vajaliku võib kasvatada ka rõdu- või terrassikastis.
On tore, kui aed püsib pärast suuremat pingutust mõnda aega korras nagu äsja küüritud elamine, nii et ärritavad umbrohututid on taandunud. On see ilma abivahenditeta võimalik?
MINU AED VARAKEVAD 2021
Lihtne, kuid maitsev.
Kasvuhoone peab olema tugeva konstruktsiooniga, kannatama nii lume raskust kui tormituult. Avar ja õhurikas, kus on hea kasvada taimedel ning toimetada aednikul.
Puud-põõsad kasvavad vabas looduses kindlate seaduspärasuste järgi, püüdes säilitada oma loomupärast olekut. Seda tuleb arvestada ka siis, kui tahame vana puuviljaaeda noorendada.
MINU AED KEVADTALV 2021
Marjapõõsaste korrigeeriva lõikuse võib teha kevadel, kuid põhilõikuse sügisel. Marjakultuure oskuslikult valides ja noorendades võib olla kindel, et saak tuleb rikkalik ja hea.
Heitlikud talvised ilmaolud ja kevadine kirgas päike räsivad eelkõige võõrsil kasvatatud taimi. Neid on vaja esimestel istutusaastatel varjutada-kaitsta, et nad meie aedades kiratsemata ellu jääksid.
Pamplid, vamplid ja läänevaarikad sarnanevad väga palju vaarikaga, kuid vili on teistsuguse värviga ning maitsegi pisut erinev. Nad on justkui vaarikad, aga samas siiski mitte.
MINU AED SÜGIS 2020
Aroonia (Aronia Medik.) on ilus põõsas. Ta õitseb kenasti ning kannab igal aastal vilja. Sügisel kaunistavad aeda tema leekivpunane lehestik ja mustad marjad.
Kuigi meie kanti ilmus mustjuur – õieti aed-mustjuur (Scorzonera hispanica) – juba 18. ja 19. sajandi vahetusel, on see pähklimaitseline kasulik delikatessköögivili tänaseni vähe tuntud. Mustjuur on kaheaastane taim, ehkki tavaliselt viljeldakse teda üheaastasena. Esimesel aastal kasvatab ta maapinnale lopsakad lehed ning alla pika õhukese mustjaspruuni koorega ja seest valge sõrmepaksuse juurika. Seda saab tarbida kuni järgmisel suvel kollaste korvõisikute avanemiseni.
Põhja-Ameerikast pärit päevalill (Helianthus) on ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Tuntuim päevalilleliik on harilik päevalill (H. annuus). Tema nimi tuleneb ladinakeelsetest sõnadest helios ja anthus – päike ja õis. Eesti keeles on teda kutsutud ka päevakettaks, päevaroosiks ning tulelilleks.
MINU AED SÜDASUVI 2020
Vähenõudlik, ent ometi kaunis ja mis veel tähtsam, vägev ravimtaim harilik saialill (Calendula officinalis) kasvab vist küll igas maakodu aias!
Tervislikult toituva pere koduaias on mustal sõstral oluline koht. Kuigi teda on üsna lihtne kasvatada, on mõningaid nippe, millele tuleb tähelepanu pöörata, et ta hästi edeneks.
Meil pani selle vitamiinirikka ja kasuliku, ent ka kapriisse köögivilja aina laialdasemale kasvatamisele aluse Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Malle Järvan. Juba 1982. aastal tõi ta Moldaaviast peotäie punapipra ’Podarok Moldavii’ seemneid.
MINU AED SUVI 2020
Nii võib lühidalt iseloomustada rabarbrit. Tänapäeval püüavad Eesti aedades peale armastatud hariliku rabarbri (Rheum rhaponticum) pilku ka dekoratiivsed liigid – kuldlehine (Rheum rhabarbarum), kämmal- (Rheum palmatum) ja tanguutia rabarber (Rheum tanguticum Maxim.).
Aiateid kavandades tasub lasta fantaasial lennata ja otsida põnevamaid lahendusi. Sillutatud alad – kõnniteed, sisseõidud, parklad – on ju nagu piirdedki maastikukujunduse olulised elemendid.
Kaunite õitega lõvilõug on olnud läbi aegade armastatud suvelill, kelle erksavärvilised õied on kaunistanud nii koduaedu kui suuremaid haljasalasid.
MINU AED KEVAD 2020
Keset sügisest ja talvist jahedust, niiskust ning hämarust elab inimeste hinges igatsus kevadise soojuse, päikese ja esimeste kevadlillede järele. Puhkedes tunduvad nende õied lausa imena, olles sõnumitoojateks sellest, et ees ootab soe ja valgusküllane aeg. Esimesed õitsejad on armsamad kui järgnevad. Kui lumikelluke õitseks suvel, oleks inimeste rõõm ja vaimustus temast mitu korda väiksem.
Tomat on meie toidulaual üks enam kasutatud köögivilju. Eriti suur on tarbimine suvel, kui saame korjata oma koduaiast hea aroomi ja maitsega küpseid vilju.
Kui tänapäeval räägitakse viljaka mulla kadumisest, kasutatakse terminit „erosioon“. Mullateadlastele tähendab see otsest muldade kahjustumist erinevate protsesside tõttu, mida osalt võimendab meie praegune elulaad.
MINU AED SÜGIS 2019
Sõna „modernism“ tähendab uudset, moodsat, nüüdisaegset. Modernism kui stiil soovib olla minimalistlik ja ornamentideta, laadile sobivate materjalidega. Stiil pärineb 20. sajandi esimesest poolest, arhitektuuris väljendub ka tänapäeva Eestis eelkõige funkstiilis eramutena. Modernismi moto „Vähem on parem“ sõnastas arhitekt, avangardi liider Mies van der Rohe aastakümneid tagasi.
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on üks kolmest Eestis looduslikult kasvavast pihlakakaliigist, teised on pooppuu (S. intermedia) ja tuhkpihlakas (S. rupicola). Tema on neist tuntuim-levinuim, kasvades kõikjal üle Eesti ning leppides viletsastki viletsamate tingimustega. Visa ja jonnakas nagu eestlane isegi!
Maapirn (Helianthus tuberosus) on kaunis ja mitmekesiste kasutusvõimalustega taim, kelle kodumaa on Põhja-Ameerikas, kuid kes saab edukalt hakkama ka Eestimaa karmis kliimas.
MINU AED SÜDASUVI 2019
Igas aias saab liaanidega ehk ronitaimedega luua tiheda, samas muljet avaldava leheseina. Nad ei vaja erilist hooldust, nendega saab hõlpsasti sulgeda inetuid vaateid ja kujundada hubaseid istumisnurki. Paljud rõõmustavad meid veel maitsvate viljadega ja/või omavad ravitoimet. Tutvustame rohkem tähelepanu väärivaid vääntaimi.
Aina rohkem hobiaednikke soovib kätt proovida metsamarjade viljelemisega. Nende kasvatamine koduaias sai alguse paarsada aastat tagasi suureviljalise jõhvika kultuurtaimeks kohandamisest Maine’i osariigis USAs.
Liiliad on võlunud inimesi tuhandeid aastaid. Algselt kasvatati neid söödavate sibulate tõttu toidutaimena, samuti kasutati ravimite ning kosmeetikumide tootmisel. Peagi hakkasid nad aga levima dekoratiivtaimena. Euroopas said liiliad laiemalt tuntuks 16. sajandil, Eestis 17. sajandil tänu mõisaaedades kasvanud liikidele, nagu kirju ja valge liilia ning tuliliilia.
MINU AED VARASUVI 2019
Joosep Toots oli päris kindlasti üks Palamuse nutikamaid mehi ning tema kirju segapeenra võib lugeda tänapäevase taimekaitse ja söödava iluaia „vanaisaks“. Teistmoodi tegemine kohtab algul ikka võõristust ja imestust, pisitasa võib aga kujuneda trendiks ning üllatada heade lahendustega.
Mina kasvatan kapsaid eelkõige ilu pärast. Peakapsad näivad mulle nagu rohelised või tumepunased hiigelroosid, lehtkapsad aga meenutavad põneva disainiga suurejoonelisi purskkaeve.
Need punaste, roosade või valgete suurte kaunite õitega uhked taluaedade klassikud lausa kutsuvad end imetlema. Kes kord on nakatunud nn pojengipisikusse, see enam ei parane.
MINU AED KEVAD 2019
Kõiki neid viljapuid saab nutikal planeerimisel kasvatada ka väikeses koduaias, nendib Kloostrimetsa Puukooli juhataja Peeter Viikholm.
Kuigi meie köögiviljaaedades kasvatatakse väga sageli porru- ja küüslauku ning aina rohkem ka looduslikke karu- ja murulauku, on kõige tuntumad toidulaugud ikkagi harilik sibul ja talisibul.
Paljudele on ootamatu näha iiriseid õitsemas varakevadel samal ajal lumikellukestega, mõnikord koguni lume sees. Need rõõmustajad on võrkiirised ehk sibulaga iirised.
MINU AED SÜGIS 2018
Kadrioru pargi Kirdetiigi ümbrus on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Tunnustatud maastikuarhitekt Masao Sone järgis oma töös Jaapani aia filosoofiat, milles on kesksel kohal nii elu ringkäik kui ka looduse väljendusrikkus.
Paarkümmend aastat kestnud kodumaise poolkõrge mustika sordi ’Are’ aretajad võivad uhkust tunda, sest nüüd on neid tugeva maitsega saagikaid ja talvekindlaid marju tunnustatud ka rahvusvaheliselt.
Vastse-Roosa küla lähedal Eesti-Läti piiri ääres laiuva ajaloolise nimega Mutsõnika talu aed on kümmekonna aastaga sõna otses mõttes ja ka ülekantud tähenduses õide puhkenud – vahepeal unarusse jäetud ilusas õues teevad nüüd ilma lopsakad taimed.
MINU AED SÜDASUVI 2018
Suureviljalise ja hariliku kõrvitsa sorte ning mitmekesiseid suvikõrvitsaid – kabatšokke, kokoselle, patissone jt – viljeldakse Eestimaa koduaedades üha enam.
Terves maailmas on lodjapuid sadu liike, aga Eestis kasvab neid 30 ringis. Dendroloog Aino Aaspõllu käsitleb oma artiklis neid, kellega ta on isiklikult kokku puutunud nii metsas, parkides, haljasaladel kui koduaedades.
Harjumaa Kose valla Karla küla neljast aiandustalust vanimas ehk Roogojal peetakse tänavu juba 60. korda lilledepäeva. Koos Roosoja ja Sadevälja talu ning Tõnise puukooliga peetavat üritust nimetatakse nüüd lilleralliks.
MINU AED SUVI 2018
Telerežissöör Priit Hummel mässab maakodus Haljalas aiaga, sidudes kokku uued ja vanad taimed ning aiandusvõtted.
Uuel aastatuhandel on moodi läinud kanapidamine linnaaedades. Eestiski on paljud valinud oma lemmikuks just need armsad munevad sulelised. Pille Petersoo Viimsist ja Tiina Tammet Nõmmelt räägivad oma kanadest.
Muru ei pruugi alati olla süstemaatiliselt madalaks niidetud ühtlase tihedusega kasvavatest heintaimedest roheala. Vanast heast Inglismaast kõvasti ida pool võib endale lubada ka pisut barbaarsust, vähemasti ümber golfiväljaku.
MINU AED KEVAD 2018
Liblikõieliste sugukonda kuuluvad aedhernes Pisum sativum, aeduba Phaseolus vulgaris ja põlduba Vicia faba on kõigile hobiaednikele tuntud köögiviljad. Ja vähemalt hernepeenar on igas koduaias olemas. Siiski võiks neid maitsvaid suure toiteväärtusega köögivilju rohkem kasvatada.
Mitte midagi ei saa teha mitte millestki – ka taimekasvatuses. Hea põllumajandustava järgi tuleb mulda tagastada sama palju toiteelemente, kui taimed sealt välja viivad.
Priimulad on suur ja kirju seltskond ning nad kasvavad maailmas looduslikult pea iga kivi taga. Priimulate levimist Himaalaja algkodust on kängitsenud kõrged mäed, kuid mõni vapper lilleke on sealt ikkagi putku pannud, sirutudes ühe liinina Alpidesse.
Minu Aed sügis 2017
Aiaomanikud, kel pole aega või tahtmist püsikutega tegelda, ei peaks leppima elupuuheki, grillinurga ja muruplatsiga. Sellise kõleda aiaruumi saab muuta aastaringselt kauniks ja õdusaks õuetoaks põõsaste abiga.
Et suvel aias kasvanud köögivili pikemalt säiliks ja talvel hukka ei läheks, tasub säilitamiseks mõeldud viljade ülesvõtmisel olla hoolikas ning hoiustada neid sobivates tingimustes.
Merilen Mentaal (Mentaalmaastikud) kujundas aia Kopli 76a elanikele mõned aastad tagasi arendusprojektina alguse saanud Fisk-residentsides. "Mis annab ühele elukeskkonnale nii positiivse tunde – kas seal elavad inimesed ja ümbruskond või nende kombinatsioon? Pigem mõlemad koos," kirjutab ta.
Minu aed südasuvi 2017
Pärast jaanipäeva ja juuli alguses on aias nagu puhkus. Seda viga hakkab parandama juuli alguses aedfloks. Mida aeg edasi, seda enam tuleb juurde uusi värve.
Maailmakuulsa Hollandi aiadisaineri Piet Oudolfi looming tekitab vastakaid tundeid. Ta on jõudnud läbi raamatu „Moodne maastik püsikute ja kõrrelistega” paljude eestlaste südamesse ning samas leidub piisavalt neidki, kes tema tööst lugu ei pea. Et Piet Oudolfi loominguga põhjalikumalt tuttavaks saada, tasub tutvuda tema koduaiaga Hummelo külas Hollandis, Amsterdamist pooleteise tunni sõidutee kaugusel. See on tema loomingu sünnipaik ning on muutunud ajas nii, nagu on muutunud disaineri enda käekiri.
Minu Aed suvi 2017
Inglismaal võib pea aastaringselt käia erinevatel aiandusnäitustel, kus koguda inspiratsiooni ja teadmisi ning kinnistada oma huvi kireks. Chelsea lilleshow on näituste tippsündmus, kõige oodatum ja kõige rohkem laineid lööv sündmus, millele ostetakse piletid ära juba detsembris-jaanuaris.
Tallinna lahe ääres asuv mõnus katuseaed on elumaja viiendal korrusel ja piisavalt suur, et pakkuda erineva emotsiooniga aiaruume. Kokku 200 m² katusepinda, kus aed jääb eluruumidest vaadates kolmele küljele, annab võimaluse nautida nii hommiku-, päeva- kui ka õhtupäikest.
Väärika daami Beth Chatto kahe hektari suurune eraaed Londoni lähedal Essexis on kuulus ja tunnustatud paljude aiasõprade seas nii Inglismaal kui mujal maailmas. 60 aastat tagasi alustatud aed on saanud Inglismaa aiandusajaloos tuntuks kui esimene ökoloogiline aed, kus peamist rõhku on pööratud taimede looduslikele kasvutingimustele. Paljud praegu iluaedades kasvatatavad püsililled ongi suuremale lugejaskonnale tuttavaks saanud just Beth Chatto raamatute kaudu, mis tutvustavad liigkuivadele või -märgadele aladele sobivad taimi.
Minu Aed kevad 2017
Aia kujundamine võib mõnele inimesele tunduda imelihtne, teisele ületamatult keeruline. See oleneb kindlasti ka inimtüübist, sellest, kuidas keegi armastab asju teha – kas alguses põhjalikult planeerides või siis käed kohe külge pannes. Püüan igaühele veidi nõu anda, mida aia kujundamisel silmas pidada ja kuidas sellega edasi liikuda.
Moodne aed maalilise Viljandi järve kaldal on saanud inspiratsiooni ümbritsevast loodusest ning modernsest arhitektuurist. Lihtsa ja selge stiiliga aed moodustab osa suuremast tervikust, ühendades omavahel eeskujulikult sise- ja välisruumid ning pakkudes neljaliikmelisele perele mõnusat ajaveetmise võimalust.
Heli Kuusk on Saaremaal Valjalas asuvas aias veerandsaja aasta jooksul katsetanud ja kasvatanud rohkem kui 400 erinevat sorti eksootilisi söögitaimi. Ajakirjas Minu Aed jagab ta oma kogemusi viie eriti põneva vilja – maapähkli, mugul-jänesekapsa, talvemeloni, ubajuure ja kiwano – kasvatamiseks.
Minu Aed sügis 2016
Perepuud ehk mitmesordilised viljapuud on need, mille võrasse on poogitud erinevate sortide oksad. Seega annavad need huvitavat saaki.
Eestimaa põldudele jõudis kartul Solanum tuberosum 19. sajandi keskel. Toona viljeldud sortidest on tänapäevani vastu pidanud ’Early Rose’, ’Väike verev’ ja ’Odenwalder blaue’.
Sügisel toovad aeda elevust ja värve lume tulekuni rikkalikult õitsvad hortensiad.